Perearstid digilukku andmeid ei saada

Arst. Foto: Panther Media / Scanpix

Kuigi enamus Eesti perearste tutvub digiloos olevate patisentide terviseandmetega, siis ise tehakse sinna sissekandeid vaid haruharva

«Ma loen, mida teised on sinna sisestanud, aga ise kirjutan vaid hädavajalikku,» rääkis Tallinna Telliskivi perearstikeskuses töötav Karmen Palts. Arsti sõnul häirib teda see, et ta peab iga dokumenti eraldi salvestama ja saatma. «Nii palju, kui mina olen andmeid saatnud, on see olnud aeglane ja ebamugav,» selgitas ta. Arsti sõnul oleks lahenduseks see, kui programm pakuks võimalust tööpäeva lõpus haiguslugusid korraga saata.

«Häirib ka see, et ma näen andmeid arsti nime, aga mitte eriala järgi. Ma ju ei tea kõiki Eesti arste nimepidi, aga mulle on oluline teada, mis eriala arstiga on tegu,» ütles Palts.

Eesti jaoks liiga keeruline

E-tervise sihtasutuse nõukogu liikme, perearst Diana Ingeraineni sõnul jagunevad tema kolleegid kolme suurde rühma. Üksikud perearstid ei kasuta oma töös arvutit ning seda taunib ka perearstide selts. Teised küll kasutavad arvutit, aga neil pole tehniliselt võimalik andmeid digilukku saata.

«Siis on üks seltskond arste, kes teeb kõik õigesti, aga kuna digilukku saatmine sõltub digiallkirjastamisest ja hetke koormusest, siis see dokument lihtsalt ei jõua sinna,» selgitas ta.

Ingeraineni sõnul võib viimasel juhul olla viies eri kohas probleem. «Kas probleem on E-tervise sihtasutuses, interneti teenuse osutajas, mulle programmi teinud Medisoftis või on probleem riiklikus X-tees,» tõi ta näite. Arsti sõnul oli näiteks nende perearstikeskus kaks nädalat hädas, kuna X-tees asju korraldanud inimene puhkas ja arstikeskus ei saanud turvaserverit korda.

«Eestis on see pädevus ikkagi nii piiratud, et me peame mõtlema natuke kergemaid lahendusi. Võib-olla digiallkirjastamise idee ei olnud kõige õigem,» tunnistas ta. Ingeraineni sõnul käivad ministeeriumiga läbirääkimised, et muuta haigusloo saatmine lihtsamaks ja teha see sarnasemaks digiretseptiga, kus digiallkirjastamist ei kasutata.

Perearst usub, et kui programm oleks käepärasem ja arstid mõistaksid sellest tõusvat tulu, siis hakkaksid nad seda ka rohkem kasutama

«Arstid on üldiselt suhteliselt ratsionaalse käitumisega inimesed, kui nad ei tunneta asjast tolku, siis nad lihtsalt ei hakka seda kasutama,» rõhutas ta. «Ka digiretseptile tekkis siis suur kasutajate hulk, kui saadi aru, et see on hea asi,» lisas ta.

Eriarstid pole rahul

Perearstide vähese panusega digilukku pole aga rahul eriarstid. «Kuigi paljud perearstid olevat ise raviasutuste ravikokkuvõtetest väga huvitatud, ei anna osa perearste ise peaaegu mitte mingeid andmeid eriarstidele välja, kui mitte arvestada sisutühje pabersaatekirju lakoonilise sõnaga «konsultatsiooniks»,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog Tõnu Peets. Tema sõnul on vähemalt Tallinna piirkonnas harva leida mõnda perearsti koostatud digiloo dokumenti, millest saab ravitöös juhinduda.

«Võib-olla on ka nende arvutiprogrammid intensiivse töö jaoks liiga kohmakad ja aeganõudvad. Võimalik, et süsteem võimaldab perearstide praktiseerimistavade suurt mitmekesisust. Andmevahetusel on igatahes kasvuruumi,» nentis Peets. Tema sõnul oleks loomulik, et eriarstile suunamise tingimuseks on lisaks saatekirjale perearsti koostatud korrektne esmatasandi epikriis – või perearsti poolt digilukku sisestatud terviseandmed.

Peetsi hinnangul võimaldaks praegu digiloost puuduolev terviseandmete koondlehekülg kõige tõhusamat teabevahetust digiloo eri kasutajate vahel, sh perearstid, eriarstid, ekspertarstid. Selle lehekülje nö toimetamine (oluliste terviseprobleemide jm andmete sõnastamine ja esiletõstmine) peaks Peetsi sõnul olema raviarsti, ennekõike perearsti ülesanne.

Juuli alguses teatas sotsiaalministeerium, et terviseinfosüsteemiga on liitunud 373 perearstiasutust. Neist 208 asutust on saatnud alla 10 dokumendi, 88 asutust 10-100 dokumenti ning 77 asutust üle 100 dokumendi.