Lauskontroll paljastab ka keskealised ja abielus HIV-kandjad

Foto: Raigo Pajula.

Alates 2008. aasta jaanuarist teeb Merimetsa haigla kõikidele üle 13-aastastele patsientidele HIV-testi ning tänu sellele on avastatud ka riskigruppi mittekuuluvaid nakatunuid, kel endal polnud haigusest aimugi.

Lääne-Tallinna keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse osakonnajuhataja dr. Kristi Ott rääkis Tarbija24.ee'le, et lauskontrolli otsustati tegema hakata eelkõige seetõttu, et HIV-positiivseid on palju ja nakkus ei levi enam ammu vaid süstivate narkomaanide seas.

Teadmine, et patsientide seas võib olla sugulisel teel nakkuse saanud HIV-positiivseid, kes sellest ise ei tea ja võivad seetõttu nii nakkust edasi levitada kui ka õigeaegsest ravist ilma jääda, ajendas pakkuma testimist kõikidele haiglasse tulnutele.

«Maailmapraktika on selline, et sellistes piirkondades, kus on kõrge haigestumus, peaks uurima rohkem,» rääkis dr. Ott.

Arst rääkis, et näiteks tuleb inimene haiglasse kopsupõletikuga või kõhulahtisusega ja talle pakutakse teiste analüüside kõrval ka HIV-testi.

«Kellel on samasuguse nakkuse leviku teega haigus nagu HIV-infektsioonil, näiteks hepatiidi puhul, nendel on vaja juba selle pärast (testi - toim.) teha, et nakkuse teed on samasugused,» rääkis dr. Ott.

«Aga pakume ka nendele, kes ei kuulu riskigruppi, täiesti tavalistele patsientidele,» rõhutas ta. Enamasti tema sõnul patsiendid testist ära ei ütle.

Siiski tehakse sellist laustestimist praegu vaid Merimetsa haiglas, kuigi eesmärk oleks dr. Oti sõnul kõikide täiskasvanute, eelistatult 13- kuni 65-aastaste testimine, millest on räägitud ka erinevates erialaseltsides.

Nakkuskeskuse osakonnajuhataja oli nõus, et HIV-testimine võiks olla ka riiklikult reguleeritud ehk siis et kõikide patsientide kontrollimine oleks kõikides haiglates kohustuslik. «See võiks olla aidsiennetuse üks osa,» märkis ta.

Karmid näited elust enesest

Kes on siis need, kellel HIV just sellise poolkohustusliku testimise käigus avastatakse? Dr. Oti sõnul on niimoodi avastatud vaid kümmekond HIV-positiivset, kui enamasti on need tavalised inimesed, kes riskigruppi ei kuulu ja kellel pole oma nakkusest aimugi.

«Näiteks üks 50ndates eluaastates meesterahvas, kes tuli haiglasse kopsupõletikuga –
tema ei kuulunud riskigruppi ja ei kujutanud ette, et tal võib HIV olla,» rääkis dr. Ott.

Sugulisel teel leviva HIV riskigruppi arvatakse dr. Oti sõnul inimesed, kellel on palju partnereid. «Palju partnereid tähendab üle 6 partneri aastas,» selgitas ta.

Dr. Ott tõi näiteks veel ühe samas vanuses meesterahva, kes tuli haiglasse kõhulahtisusega ja osutus samuti HIV-positiivseks. Hiljem selgus, et nakatunud on ka tema abikaasa.

Dr. Ott pani inimestele südamele, et HIV-positiivne võib olla iga tavaline inimene, kes näeb välja täiesti terve.

«Arvatakse, et kõik teavad, kuidas üks HIV-haige peaks välja nägema. Kindlasti noor mees, süstiv narkomaan, eemalt juba näha, et on niisugune kõhn, vaevalt püsib püsti... arvatakse, et ainult sellised on,» rääkis ta. Ometi on nakatunute seas arsti kogemuste põhjal täiesti tavalise väljagemisega igas vanuses inimesi. «On ka keskealisi ja isegi eakamaid inimesi,» lisas ta.

Veel üks dr. Oti kirjeldatud juhtum näitab ilmekalt, et inimesed ei mõtle tihtipeale ei enda  ega partneri tervisele isegi siis, kui nakkusoht on ilmne.

«Üks keskealine meesterahvas osutus raskes seisundis meile tulnult juba aidsihaigeks. Ja siis tuli välja, et ta on uues abielus ja eelmisest abielust on juba 6 aastat möödas ja kahe abielu vahepeal ta kasutas prostituutide teenuseid,» rääkis dr. Ott.

Loomulikult osutus HIV-positiivseks ka mehe uus abikaasa.

Merimetsa nakkuskeskuse osakonnajuhataja märkis, et kui epideemia alguses oli Eestis 8 HIV-positiivse mehe kohta üks HIV-positiivne naine, siis nüüd on ühe naise kohta 1,4 meest.

Tõik, et mehi ja naisi on nakatunute seas enam-vähem võrdselt, annab dr. Oti sõnul võimaluse oletada, et viirus on sugulisel teel ülekanduv.