/nginx/o/2008/10/03/79629t1h4efc.jpg)
Rottide seljas elavad kirbud kannavad edasi bakterit, mis võib inimesel põhjustada raske südamehaiguse. Esialgu piirdub bakteri levik vaid rottidega, kuid peagi võib nakkus hakata levima ka inimeste seas.
Teadlased leidsid võimaliku 21. sajandi katku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Journal of Medical Microbiology ilmunud uurimuse kohaselt kannavad bakterit edasi Euroopas kõige arvukamalt levinud rotiliik - pruunid rotid, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator Daily Telgraphi.
1990. aastate algusest on leitud paarkümmend erinevat liiki Bartonella baktereid, mis võivad inimesel tekitada südame- või põrnahaigusi või kahjustada närvisüsteemi.
Suurenenud põrnaga naiselt, kes oli käinud Lõuna-Ameerikas reisil, leidsid Taiwani teadlased uue bakteriliigi - Bartonella rochlimae. Leid pani teadlasi mõtlema, et tegu võib olla uue haigustekitajaga.
Seejärel otsustasid Taiwani rahvusliku Chung Hsingi ülikooli teadlased professor Chao-Chin Changi juhtimisel uurida närilisi, kes elavad inimasustuse lähedal, ning vaadelda, milliseid baktereid need loomad kannavad.
Närilistelt leiti erinevaid haigustekitajaid. Bakterite levikutee osas ei ole teadlastel täit selgust, kuid arvatakse, et nakkust kannavad edasi kirbud.
Uuringu käigus vaadeldi 58 erinevat närilist - 53 pruunrotti, kaht hiirt ja kolme kodurotti. Kuuel loomal esines Bartonella baktereid, neist viis olid pruunrotid. Neljal rotil esines bakterit nimega Bartonella elizabethae, mis põhjustab südamehaigusi. Ühel kodurotil leidus Bartonella tribocorumit.
Miljoneid ohvreid nõudnud katkuepideemia põhjustasid 14. sajandil närilised, kes kandsid edasi bakterit Yersinia pestis.