Terviseamet: vaata, kuhu suplema lähed

Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Terviseamet soovitab ujuda ametlikes supluskohad, sest nende kohta on olemas veekvaliteedi andmed, need on hooldatud ja korrastatud ning nende üle tehakse järelevalvet.

Ametlikes supluskohtades on omanik kohustatud tagama heakorra ning tegema pidevalt veeanalüüse. Ka osades mitteametlikes ujumiskohtades võetakse veeproove, kuid järelevalvet seal ei tehta.

Suplusvee kvaliteedi ning muu info saamiseks või ettepanekute tegemiseks supluskoha kohta võib pöörduda selle omaniku või valdaja poole, milleks tavaliselt on kohalik omavalitsus.

Vee puhtust on võimalik määrata ka vaatluse abil - selles on põhjust kahelda, kui vees on näha hulk mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi või lõhnaga, lähedal on võimalikke reostusallikad - kanalisatsiooni väljalasketorud, sadamad, suured farmid jmt.

Tuulevaikse ilmaga võib vees esineda sinivetikate ehk tsüanobakterite poolt põhjustatud õitsenguid. Paljud õitsemist põhjustavad sinivetikad eritavad lagunedes või oma elutegevuse jooksul mürkaineid - tsüanotoksiine.

Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla sinivetikarikast vett. Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikuma nahaga inimestel võib kokkupuude sellise veega põhjustada nahalööbeid, silmade kipitust ja nohu.

Seetõttu ei tohiks mürgituse vältimiseks ujuda vees, kus esineb sinivetikaid, ega tarvitada seda joogiks, söögi tegemiseks või saunaveeks ning isegi mitte kastmiseks. Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel.

Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda juhul, kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele, vett ei tohiks aga alla neelata. Samuti on mürke sisaldav vesi suureks ohuks koduloomadele.

Olenevalt inimese naha tundlikkusest võivad nahaärritusi peale sinivetikate põhjustada ka teised veetaimed ja vetikaliigid ning erinevad mikroorganismid.