/nginx/o/2011/08/23/718886t1hff65.jpg)
Aasta alguses kirjutas Briti tabloid Daily Mail uuringust, mille järgi mõjutab beebipillide ja hormoonasendusravi laialdane kasutamine kalasid ja nende paljunemist. Täna hommikul Vikerraadios kõnelenud merebioloogi sõnul on sama probleemi täheldatud ka Läänemeres.
Merebioloogi ja õppejõu Kai Künnis-Beresi sõnul on Läänemere kaitsmisel praegu käes aeg, mil tuleb hakata mõtlema uute kaitsemeetmete peale. Enam ei ole probleemiks suured reostajad nagu tööstused ja puhastamata solgivesi, uued reostajad on hoopis salakavalamad ja silmale nähtamatud.
«Selliseid ühendeid on meil igapäevaelus juba väga palju kasutusel, siia hulka kuulub olmekeemia, siia hulka kuuluvad ravimid. Väga salakavalad on näiteks hormoonid, mida tänapäeval inimesed juba üsna palju kasutavad. Kõik arenenud riikide naised reguleerivad oma peret beebipillidega, aga loodus ei ole loonud hormooni selleks, et seda suu kaudu sisse võtta,» rääkis teadlane.
Hormoontablettide kasutamise järel satuvad bioloogiliselt aktiivsed ained paratamatult läbi kanalisatsiooni varem või hiljem merre ning toimivad siis seal edasi.
«Ka Läänemeres, eriti Rootsi rannikul on juba avastatud, et hormoonid, mis merre satuvad, näiteks muudavad kõik kalad emasteks või siis isasteks. Ja kui kõik kalad on ühte sugu, siis ei tule ka väikseid kalapoegi ja see võib viia ühel hetkel kalade väljasuremiseni,» avaldas Künnis-Beres.
See, et taoline avastus tehti Läänemeres Rootsi rannikul, on teadlase selgituse järgi seotud suures osas asjaoluga, et Rootsil on rohkem raha uuringute tegemiseks ning seetõttu on seal ka rohkem andmeid. Eesti puhul on praegu taolised andmed puudu ja nii ei ole võimalik öelda, kui palju meil tarvitatavad ravimid ja hormoonpreparaadid Läänemerd reostavad.
Tavalisel tarbijal soovitas Künnis-Beres Läänemere tervise hoidmiseks kasutada kodukeemiat ja ravimeid nii palju kui vaja, kuid nii vähe kui võimalik. Kodukeemia osas on võimalik valida ka loodussõbralikke tooteid.
«Ei tasu arvata, et see seep ja pesuvahend, mis tapab kõik tuntud ja tundmata bakterid, on kõige ideaalsem,» märkis ta.