Millised toidud on sinu mälu jaoks kõige paremad?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linaseemned.
Linaseemned. Foto: SCANPIX

Toitumisterapeut Annely Sootsi sõnul on juba aastakümneid olnud inimesed kaalulangetamise soovis rasvade hirmus, ent rasvade toidust väljajätmine teeb tegelikult inimese tervisele ja ajule karuteene.


«Meie aju kuivmassist 60 protsenti moodustavad rasvad ja rasvade kogusest enamuse moodustab üks selline rasvhape nagu DHA, mis on pärit oomega-3 rasvhapetest. Keha toodab seda ise, kui oomega-3 rasvhapped on saadaval, aga me saame seda ka kalast,» rääkis Soots Vikerraadio saates «Huvitaja».

Kaladest eriti tervislikuks mälu ja aju seisukohast võib naise sõnul pidada sardiine. Seal on rohkem küll kalarasvasid, ent sardiinides on ka fosfolipiide – keerulist rasva, mida on vaja aju funktsioneerimiseks.

«Me saame neid rasvu, mis on kalas, tegelikult ka seemnetest. Seemnetes on nad oomega-3 rasvhapete kujul ja keha peab neist edasi tegema neid keerulisemaid rasvhappeid, mida kala sisaldab,» selgitas naine.

«Seemneid soovitaks tarbida niimoodi, et teha seemnesegu, kus on pool kogust linaseemneid või ka nüüd populaarseks muutunud chia seemneid, sest need on kõige oomega-3-rikkamad seemned. Ja et saada õige vahekord oomega-3 ja oomega-6 vahel, võib neid segada pooleks päevalille ja kõrvitsaseemnetega,» soovitas ta.

Sellise seemnesegu tuleks kohviveskis ära jahvatada ning siis iga päev umbes 1-2 supilusikatäit nahka pista. Samas ei tohiks korraga valmis teha liiga suurt kogust, sest oomega-3 rasvhapped on väga õrnad ja need rääsuvad kergesti. Jahvatatud seemnete puhul saab organism vajalikud rasvad kõige paremini kätte.

«Võib juhtuda niimoodi, et te ei seedi neid seemneid ära. Seemnetel on looduslik kaitse peale pandud, et linnukesed nad uuesti välja kakaksid ja nad uuesti kasvama läheksid. Ja võib arvata, et meie seedetrakt võib need ka lihtsalt tervena väljutada,» selgitas toitumisterapeut.

Naine lisas, et selliseid häid rasvasid leidub ka pähklites (eriti kreeka pähklites) ning möönis, et neid toiduaineid ei tohiks karta – paksuks need ei tee: «Keha ei ole nii rumal, et nii olulised asjad ära põletab.»

Tsink ja B-grupi vitamiinid

Tsinki ja B-grupi vitamiine sisaldavad samuti seemned, aga ka pähklid ning täisterad. «B-vitamiine saame eriti pärmist, ja tegelikult saab ka tsinki pärmist. Varem anti lastele pärmijooki ja teati lihtsalt, et need on väga kasulikud asjad. Praegu on võimalik ökopoodidest osta hästi maitsvaid pärmilaastusid, mida võiks iga päev natukene toidu sisse panna,» rääkis Soots.

«Tsinki saab hästi palju austritest. Kui me sööme ära ühe austri päevas, siis on terve tsingivajadus tegelikult rahuldatud. Tsink aitab oomega-3 rasvhapetel muutuda nendeks kõrgemateks rasvhapeteks, mida aju vajab, aga takistab seda alkohol. Alkohol piltlikult marineerib sinu aju,» lisas ta.

Kahjulikud transrasvad

Toitumisterapeut soovitas toidust välja jätta hüdrogeenitud rasvad ehk transrasvad: «Kõik margariinid, enamus kooke ja ka väga paljud piimatooted. Kui on kusagile peale kirjutatud hüdrogeenitud rasv või ka lihtsalt taimerasv, ja ei ole öeldud, millisest taimest on see pressitud, siis võiks seda vältida.»

«Transrasvad asendavad ajus need head rasvad, ja kuna aju koosneb põhiliselt rasvadest, siis tegelikult see takistab aju ja rakumembraanide tööd,» lisas ta. Viljade puhul pidas Soots oluliseks selgitada, et aju vajab antioksüdante ning et kõik puu- ja köögiviljad on väga suure antioksüdantide sisaldusega. Iga päev vikerkaarevärvi toitu süües saab organism kätte kõik erinevad vajalikud antioksüdandid.

Ühe olulise vitamiinina tõi naine välja veel B4 vitamiini ehk koliini, mida leidub kõige rohkem siseorganites ja munas. Samas sisaldab puuviljadest seda võrdlemisi palju ka apelsin. «Kui inimene jätab muna toidust välja, siis ta ei saa selliseid olulisi toitaineid, nagu koliin ja letsitiin, mis on aju tervisele ääretult olulised,» möönis Soots.

Lõpetuseks nentis toitumisspetsialist, et me tarbime liiga palju loomseid valke, loomseid rasvasid ja rafineeritud tooteid ning liiga vähe köögivilju. Lisaks tuleks võimalikult palju vältida kontsentreeritud suhkruid – süüa koogi asemel hoopis puuvilju. Päevaseks vahepalaks võiks tema sõnul süüa näiteks puuvilju, pähkleid ja seemneid. Lisaks tuleks rohkem süüa ka kaunvilju ja täisteraviljatooteid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles