Postimehel õnnestus eile tutvuda üheksaliikmelise arstide konsiiliumi mulluse otsusega, mis väitis, et praegu paranev Milana Kaštanova oli kestvas vegetatiivses seisundis ja tõenduspõhine ajutegevust parandav ravi talle puudus.
Üheksa arsti kuulutasid Milana lootusetuks
24. august 2011, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhiline tegevus antud hetkel on hooldus-põetus ja infektsioonide ravi,» seisab mullu 11. juulil neurokirurgia tippude tehtud üksmeelses otsuses. «Haige transport praeguses seisundis on ohtlik patsiendi elule /.../ Prognoos elule ja paranemisele on tõsine, ajufunktsioonide taastumisele ebatõenäoline. Tervistumine arvestades ajukahjustuse ulatust on äärmiselt ebatõenäoline.»
Ei saa selgitada
Lisaks leidis Põhja-Eesti regionaalhaigla konsiilium, et patsient vajab eraldamist teistest haigetest, see tähendab põetamist üksikpalatis või -boksis. «Mis tahes neuroloogiline vahelesegamine on vastunäidustatud suure riski tõttu seisundi halvenemisele, silmas pidades käimasolevat põletikku.»
Tänavu said Kaštanovid taotlusele katta Milana ravikulusid Kölni kliinikus haigekassalt veel ühe eitava vastuse. Vadim Kaštanovi sõnul võttis Eesti haigekassa Milana välismaaravi rahastamisest keeldumise otsuses aluseks sellesama konsiiliumi otsuse ja trükkis selle lihtsalt ümber.
Haigekassa pressiesindaja edastas eile Postimehele vastused üleeile saadetud küsimustele. «Kui haigekassa teeb otsuse mitte tasuda välisriigis toimuva ravi eest, siis on selles otsuses toodud ka põhjendused,» seisis vastuses. «Andmekaitse seaduse järgi ei ole haigekassal aga õigus anda infot konkreetse inimese ravikulutuste ega -otsuste kohta. Haigekassa saab selgitada vaid üldist korda.»
Haigekassal endal pressiesindaja teatel konsiiliumi pole. Niisiis võetigi aluseks seesama Põhja-Eesti regionaalhaigla konsiiliumi otsus.
Alternatiive polnud
«Haigekassa ei suuna ise kedagi ühtegi raviasutusse,» seisis pressiesindaja kirjas. «Seda, millisesse raviasutusse inimene ravile suunatakse, otsustab tema raviarst ja inimene ise või tema lähedased. Inimesel on õigus valida endale tervishoiuteenuse osutaja ning seejuures saab ta uurida teisi ravivõimalusi nii Eestis kui mujal ehk patsiendil või tema eestkostjal on alati õigus raviteenuse osutajat vahetada ka Eestis,» väitis haigekassa. «Kui inimene kahtleb oma raviarsti otsustes, siis on tal alati õigus küsida teise arsti arvamust.»
Raviarst suunas Kaštanova Põhja-Eesti regionaalhaiglast Keila haiglasse, kus noor naine oli enam kui kuu aega. Vadim Kaštanov käis eelmisel aastal ise kahes Eesti haiglas otsimas alternatiive Keila haiglale, aga seal keelduti isa väitel Milanat ravile võtmast.