/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/08/24/720134t1hb65b.jpg)
Kauaaegne haiglajuht ja terviseameti arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni aseesimees Peeter Mardna kinnitab, et Eesti tervishoiusüsteemis ei kanta kedagi niisama lihtsalt maha ja aeg-ajalt juhtub ka imesid.
Mardna: kedagi ei kanta lihtsalt maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keegi ei saa öelda, et see tütarlaps poleks Keila haiglas paranenud ja tema taastumine praegusele tasemele poleks seal samamoodi aset leidnud,» ütleb kogenud arst Milana Kaštanova juhtumit kommenteerides. «Vahel juhtub imesid ja organism ise tuleb raskest seisundist välja,» lisab ta.
Mardna sõnul ei kantud tütarlast siin sugugi maha, vaid öeldi, et prognoos on halb, mis oli ka õige. Ta selgitas, et meditsiinis ei saa ühtki juhtumit absoluutselt lootusetuks tunnistada, saab vaid öelda nende teadmiste ja ravivõimaluste baasil, mis arstide käsutuses on, et võimalusi inimtegevuse jätkamiseks ei ole. Sel juhul kuulutatakse välja ajusurm.
Kuid maailmas on juhtunud, et ka 20 aastat ajusurmas olnud inimene on ühel päeval silmad avanud ja rääkima hakanud. Imesid on sündinud ja sünnib tema sõnul ka tulevikus.
Mardna sõnul pole seni keegi ka täpselt selgitanud, mis Kaštanovaga Saksamaal täpselt tehti, peale selle, et talle seal teadvusetus olukorras kontsert korraldati. «Ka hobuteraapia pidavat haigetele lastele hästi mõjuma, aga kes ütleb, et näiteks küüliku paitamisel sama mõju ei ole?» küsib ta. Teaduslikult pole selliste meetodite mõju tema sõnul tõestatud.
Ka pole seni kuigi täpselt kirjeldatud Kaštanova praegust seisundit, sest seda ei luba isikuandmete kaitse. Ka ajakirjanikke pole siiani talle lähedale lastud.
«Regionaalhaigla konsiilium, kus sündis otsus Kaštanova edasise ravi asjus, ja mis koosnes kõigist selle haigla neurokirurgidest, ei teinud seda kindlasti kergekäeliselt. Praegugi on kaks lootusetuks peetavat haiget intensiivravil juba kolmandat või neljandat aastat. Kui on mingisugunegi lootus olemas, siis kedagi maha ei kanta,» rääkis Mardna.
Noore inimese puhul on tohtrid tema sõnul alati eriti tähelepanelikud ja kergelt otsuseid ei langetata. Konsiiliumi otsus on pea alati konsensuslik ehk kõik selles osalenud spetsialistid peavad seda toetama. Vahel harva registreeritakse ka eriarvamus, kuid antud juhul olid kõik üksmeelel.