Sotsiaalministeerium teatas vastuseks Postimehe küsimustele Milana Kaštanova senise ravi kohta, et välisriigis plaanilise ravi rahastamise otsused toetuvad ravikindlustuse seadusele ja arstide konsiiliumi otsustele.
Ministeerium: meil ei ole põhjust kahelda konsiiliumi otsuses
«Haigekassa ja ministeerium ei saa anda hinnangut, kas arstide konsiiliumid on teinud Milana Kaštanova ravi osas otsuste tegemisel vigu või mitte. See ei ole meie pädevuses. Teame, et antud juhul kuulusid konsiiliumi koosseisu kahe erineva haigla arstid ja meil ei ole põhjust arvata, et otsus polnud kaalutletud ning põhjalik.
Teadmata üksikasju võib öelda, et tänu lähedaste pingutusele on realiseerunud prognoosist positiivne tõenäosus. Kui patsiendi lähedased leiavad, et arstid on teinud vigu, on neil õigus pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni või kohtusüsteemi poole,» seisab ministeeriumi saadetud vastuses.
Edasi selgitab ministeerium seadust. Haigekassa võib sõlmida lepingu kindlustatud isikule välisriigis tervishoiuteenuse hüvitise võimaldamiseks kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel järgmistel juhtudel:
1) kui taotletavat tervishoiuteenust ja sellele alternatiivseid teenuseid Eestis ei osutata;
2) selle osutamine on kindlustatud isikule näidustatud;
3) taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
4) kõnealuse teenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.
Kindlustatud isiku vastavuse kohta nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on teda raviv eriarst.
Küsimusele, kas on kavas midagi ette võtta taoliste juhtumite paremaks lahendamiseks edaspidi, vastas ministeerium: «Kindlasti jätkub selle ja teiste sarnaste juhtumite diskussioon tulevikus. Sealhulgas patsientide vaba liikumise direktiivi raames.»