Vargsi tehtud muudatus parandab odavamate ravimite kättesaadavust

Tabletid.

FOTO: SCANPIX

Juuli lõpus jõustus ravimite hulgimüüki reguleeriva määruse muudatus, mis peaks taltsutama oma ravimite eest kõrget hinda nõudvaid ravimifirmasid ja ravimite hulgimüüjaid.

29. juulil kehtima hakanud määruse olulisim punkt on nõue, et hulgimüüja peab eelisjärjekorras pakkuma neid ravimeid, mille osas on riik ja ravimitootja sõlminud hinnakokkuleppe.

Ravimitootjate liidu juht Riho Tapfer selgitas, et see muudatus on jätk õigusaktide ahelas, mis algab sellega, et arst kirjutab välja toimeainepõhise retsepti ja seejärel peab apteeker inimesele esimese valikuna pakkuma odavaimat ravimit. Varem oli selle rea lõpust puudu lüli, mis oleks taganud, et apteegis kõige soodsama hinnaga rohud ka olemas oleksid.

Soodsaim ravim apteegis

Hinnakokkuleppega kaetud ravimid on soodustusega retseptiravimid, mis on teiste sama toime- ja manustamisviisiga ravimite grupis kõige odavamad, täpsemalt kaks kõige odavamat ravimit grupis. Näiteks retsepti alusel müüdavate 600-milligrammiste ibuprofeeni tablettide seas on praegu riigiga hinnakokkuleppe teinud Nycomed Ibumetini 50 tabletti sisaldava karbi osas ja Vitabalans Ibumaxi 100 tabletti sisaldava karbi osas. Esimese hinnaks on kokkuleppe kohaselt 4,78 ja teisel 9,15 eurot.

Tarbijatele on muudatus igati positiivne uudis – paraneb kindlus, et odavaim ravim apteegis ikka olemas on. Sellele lisaks on määruse muutmisel ka teisi mõjusid.

«Määruse muutmine kindlustab senisest paremini nende ravimitootjate turulepääsu, kes on nõus oma ravimit soodsa hinnaga ja järjepidevalt turustama,» ütles sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel.

Varasem kord jättis hulgimüüjatele võimaluse hinnakokkuleppega kaetud ravimite müüki võtmisest keelduda. Ministeeriumi kinnitusel on selliseid juhtumeid Eestis ka ette tulnud.

Äripartnerite rolli täitvad tootjad ja hulgimüüjad olid selles küsimuses diskreetsed. Tapfer märkis, et tema sellistest juhtumitest ei tea. Eesti ravimite hulgimüügiturust kolmandikku omava Magnum Medical OÜ esindaja Ahti Kallikorm suutis meenutada vaid ühte juhust, mil keeldumise põhjuseks oli ravimi liialt lühike realiseerimisaeg.

Enam olid partnerid nõus rääkima sellest, et ministeerium tegi muudatuse nendega konsulteerimata. Kallikormi sõnul ei kaasatud ravimite hulgimüüjaid muudatuse ettevalmistamisse, samuti ei informeeritud neid selle vastuvõtmisest.

Üheksa päeva üleminekuks

Rüütel lausus, et see on õige märkus ja tavapäraselt saadetakse eelnõu asjasse puutuvatele pooltele arvamuse avaldamiseks, kuid praegu see ununes. E-õiguses oli eelnõu siiski avalikkusele kättesaadav ja teemat on nii tootjate kui ka hulgimüüjatega varem arutatud.

Kriitika võib seega tuleneda hoopis rahulolematusest uue kujunenud olukorraga. Nimelt võttis muudatus tootjatelt võimaluse osta hulgimüüjatelt eelispakkumisi, sest nüüd lasub hulgimüüjatel kohustus pakkuda apteekidele eelisjärjekorras hinnakokkuleppega kaetud odavamaid ravimeid.

Kallikormi sõnul on aga pahameele põhjuseks muudatusega kaasnevad lisakulutused. «Arvestades, et määruse täitmisega kaasneb ka täiendav rahaline kulu hulgimüüjatele, tekitab minus kummastust, et määrus võeti vastu 20. juulil ja muudatus jõustus juba 29. juulil,» rääkis ta.

«Hea praktika peaks sotsiaalministeeriumile tähendama, et lisaks asjasse puutuvate poolte kaasamisele seadusloomesse antakse mõistliku pikkusega üleminekuperiood, mis pole kindlasti üheksa päeva.»

Tagasi üles