/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2011/08/26/722710t1hb045.jpg)
Taas tõstatunud teema osa perearstikeskuste kasumlikkusest ja dividendide jaotamisest tekitab ilmselt paljudes küsimuse, kuidas üleüldse toimub perearstide rahastamine ja mille jaoks riik haigekassa näol tohtritele raha annab.
Kust tuleb perearstide raha?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearstide raha jaguneb laias laastus pearahaks, baasrahaks, lisatasuks ja kvaliteeditasuks.
Pearaha on mõeldud patsientidele ja tegevuskuludeks (palgad, seadmed, sisustus jms). Pearaha suurus sõltub arsti nimistus olevate patsientide east. Baasraha sihiks on katta ruumide rent ja kommunaalkulud ning transpordikulud. Lisatasu, mida nimetatakse ka kaugusetasuks on mõeldud maapiirkondades tegutsevate arstide suuremate transpordikulude katteks. Kvaliteeditasu jagatakse kvaliteedisüsteemis osalevatele perearstidele ennetustöö, krooniliste haigetega tegelemise ning erialase lisapädevuse eest kindla punktisüsteemi alusel.
Haigekassa majandusaruande järgi kulus eelmisel aastal kuni 2-aastaste patsientide pearahaks ligi 35 miljonit krooni, kuni 70-aastaste patisentide pearahaks 539 miljonit krooni ning vanemate pearahaks 104 miljonit krooni.
Baasraha maksti pea 112 miljonit, kauguse lisatasu 4,7 miljonit ning kvaliteeditasuks kulus 15,5 miljonit krooni. Nendele summadele lisandusid üldarstiabi kulutuste all veel uuringute fond 190 miljonit krooni ning perearsti nõuandetelefoni ülalpidamiseks makstud 8 miljonit krooni.
Kokku oli 2010. aastal Eestis 803 perearstinimistut. Äripäeva andmetel maksis sajast haigekassa suuremast lepingupartnerist mullu omanikele dividende ligi 70 perearstikeskust – kokku ligikaudu 26 miljonit krooni.