Ettevõtja rollis perearstile on kasumlikkus eesmärgiks

Ruth Kalda. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Perearstid täidavad täna lisaks tohtri ülesannetele ka ettevõtja rolli ning selles valguses on kasumis äri ning dividendide jaotamine igati loomulik, arvab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Ruth Kalda.

Perearstid tegutsevad Eestis praegu kui ettevõtjad, kas taolises olukorras on praksiste kasumlikkus ja dividendide maksmine üldse väärt nii suurt kära, mis seda meil tihtilugu saab?

Olles ettevõtja, on perearst paigutanud ettevõttesse ka oma vahendeid ja vara. FIE-na töötades ta ka vastutab kogu oma isikliku varaga ettevõtte hea käekäigu eest. Seega võtab ta endale ka äritegevusega seotud riski ja vastutuse.  Ja kui arstina sa veel võid endale võimaldada puhkust ja reguleerida tööaegasid, siis ettevõtjana või äriühingu osanikuna oled sa ettevõttega ja tema toimimisega seotud 365 päeva aastas, 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas.

Need tegevused, mis kuuluvad ühe ettevõtjast arsti igapäevase tegevuse hulka lisaks patsientide ravimisele, on äriplaani tegemine, vajadusel laenude võtmine, erinevate dokumentide vormistamine, töötajate otsismine, ruumide ja seadmete soetamine, uuendamine jne.

Kõige sellega ei tegele arst, kes on palgal kas haigla või mõne muu asutuse juures. Üheks, millega sellist vastutust ja riski võtmist kompenseeritakse, ongi võimalus saada tulu lisaks palgale ka dividendidest. See on ettevõtluse üks loomulik osa ja sellele ei peaks tõesti nii palju tähelepanu pöörama. Olen ka öelnud, et maksu- ja tolliamet teeb regulaarselt ülevaateid perearstide makstud dividendidest ja maksudest ning seni ei ole probleeme olnud.

Kas antud teema valguses oleks parem, kui perearstid ei tegutseks ettevõtjatena, vaid nende töö oleks korraldatud muul moel?

Ettevõtjaks olemisega on seotud ühelt poolt suurem vastutus, teisalt suurem võimalus end realiseerida - korraldada oma tööd viisil nagu ise oled unistanud. Meil on väga palju häid näiteid sellest, millised võivad kaasaegsed head teenust ja ka olmeliselt suurepäraseid võimalusi pakkuvad perearstkeskused olla. Nende näidete taga on võimalus ise otsustada, olla ühest küljest vastutav, teisalt vaba neid otsuseid ellu viima.

Arvan, et peremeditsiin sai lühikese ajaga Eestis areneda selliseks nagu ta täna on just seetõttu, et ühel hetkel tehti julge otsus lubada perearstil töötada ettevõtjatena.

Aga kas selle üle on perearstide seas viimasel ajal arutletud?

Arutlused selle üle, millisel viisil peaks olema perearstide töö korraldatud, tehti ära 15 aastat tagasi. Praegu  perearstisüsteem toimib, perearstid on teinud investeeringuid, võtnud pikaajalisi laene, end vastavalt arendanud ja koolitanud. Kui mingil hetkel otsustataks süsteemi muuta ja perearstikeskused riigistada, peaks riik perearstidele seni ettevõttesse panustatud isikliku vara hüvitama.

Ning veel, ka täna on kõigil neil, kes ise ei soovi ettevõtlusega tegeleda, võimalik ühineda grupipraksisega ja töötada seal töövõtjana. Samuti on seaduslikult tagatud võimalus kohalikel omavalitsustel olla perearstikeskuse kui äriettevõtte omaniku või osaniku staatuses. Nii et võimalusi on mitmeid.

Kopsakaid dividende maksvatest perearstikeskustest kuuldes tekib ilmselt iga inimese peas küsimus, kuidas on arstil üldse võimalik kasumit teenida, kui haigekassalt saadav raha on väga sihtotstarbeline. Kuidas te seda selgitaksite?

Perearstikeskuste sissetulekuks ei pruugi olla vaid haigekassa leping. Oleme mitmeid kordi pidanud selgitama, et lisaks patsientide ravimisele võivad perearstikeskused osutada ka muid tasulisi teenuseid, pakkuda koduõeteenust ja koolimeditsiini teenust, osaleda teadus-ja ravimuuringutes ning ka erinevates koolitus-ja arendusprojektides, mille eest samuti makstakse.  Arvan et just tänu ettevõtjaks olemisele on perearstid taoliste teenuste pakkumisest huvitatud.

Erinevused on perearstikeskuseti ka kommunaalmaksetes ja rendihindades ning nende tase mõjutab samuti kasumi suurust.

Veel tuleb märkida, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele, on alati olnud nii, et enamikke uuringuid ja analüüse ei saa me üldse enne haigekassa poolt rahastatud, kui pole neid tegelikkusesteinud. Kui uuringurahad jäävadki mingil põhjusel täielikult kulutamata, ei saa perearst neid ikkagi mingiks muuks otstarbeks kasutada, rahad jäävad haigekassasse.

Aga perearstikeskus, nagu iga teine ettevõtegi, ei tohi jääda kahjumisse. Seega on kasumlikkus eesmärgiks. Kasumi olemasolu võimaldab teha ka pikemaajalisi investeeringuid, soetada uusi ruume ja varustust.