Turul müüdud mürgised seened põhjustavad seedehäireid

Tallinna keskturul müüdi mürgiseid püramiid-soomussirmikuid. Foto: Piret Tiigimägi

Mükoloogi ja seenevana Erast Parmasto sõnul võib Tallinna keskturul müüdud seente pildi järgi otsustada, et tegemist on tõepoolest püramiid-soomussirmikuga, mis on mürgised ja põhjustavad tugevaid seedehäireid.

Sama kinnitas ka mükoloog Kuulo Kalamees, kes oli just facebooki üles laetud seenepilti näinud Eesti Looduse toimetuses. «Ta ei ole ohtlikult mürgine, ta tekitab seedehäireid. Kõht läheb lahti ja süda pahaks. Surmavat mürgitust ei ole karta,» nentis Kalamees. «Päris korraliku mürgituse peaks saama küll,» lisas Parmasto.

«Lisaks teistmoodi soomustele on püramiid-soomussirmiku jalal olev ring lai, õhuke, rippuv. Suurel sirmikul aga tugev, kitsam, annab ilma kohe purunemata üles-alla liigutada,» selgitas Parmasto. Lisaks on Kalamehe sõnul püramiid-soomussirmik lühikese jalaga ning hästi tumeda tiheda soomuselise pruuni kübaraga. «Seenele on iseloomulik tugev ebameeldiv gaasilõhn – purustada viljakeha pihus, siis tunneb.»

«On inimesi, kes on seda soomussirmikut mürgistust saamata söönud, teistel on tekkinud seedehäired. Kaasaegses kirjanduses siiski pannakse mürkseenena kirja, ilmselt aga mõnele mõjub mürgisena, mõnele teisele mitte. Siiski igaks juhuks soovitan see seen maha jätta ja mitte teda sööma hakata. Juba lõhn on eemaletõukav,» soovitas Kalamees.

Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder soovitas jätta seen metsa kasvama või turult ostmata, kui kahtled seene söödavuses või mürgisuses.

«Turul müüdavate seente suhtes tasub olla eriti ettevaatlik,» möönis ta. «Meie andmebaasi järgi on söödav seen suur sirmik (Macrolepiota procera), ka safransirmik (Macrolepiota rhacodes), kui see korjati metsast. Aiast korjatud ning toiduks tarvitatud safransirmikud on põhjustanud seedetrakti ärritust nagu ka püramiid-soomussirmik.» Sirmikute ohtlikkus tuleneb naise sõnul ka seigast, et seda seent võib väga kergesti segi ajada mõne tõsiselt mürgise seenega.

Seenefoto tegijale tuletas seenevana Parmasto meelde, et seenel peab fotol olema alati näha ka jalg, allkülg, rõngas ja aluse tupp (kui neid on) – arvestades, et eriti mürgistel valgetel ja rohelistel kärbseseentel võib tupp seent üles sikutades jääda sambla sisse. «Ilma seent altpoolt nägemata jääb määrang alati kahtlaseks,» nentis ta.

Nii Parmasto kui Kalamees soovitasid seenelkäijatel uurida Vello Liivi ja Kuulo Kalamehe koostatud raamatut «400 Eesti seent», mis on mõlema seenetundja sõnul praegu mitmetest müügil olevatest raamatutest parim Eestis esinevate seente välimääraja.