Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Spetsialist: lapse vaimne tervis sõltub täiskasvanu oskustest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Foto: SCANPIX

Euroopas on laste ja noorukite psüühikahäirete levimus tõusuteel, eriti psühhosotsiaalsete häirete osas. Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja Anne Kleinberg kirjutas ajalehes Meditsiiniuudised, et paljuski sõltub laste vaimne tervis täiskasvanutest ja nende oskustest.

Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa, lai mõiste, mis haarab nii psühholoogilise heaolu kui psüühikahäired ja probleemid. Laste vaimne tervis sõltub eelkõige täiskasvanute võimekusest luua lastele turvaline ja hooliv keskkond nii füüsiliselt kui eelkõige emotsionaalselt ning seda püsivalt säilitada.

Ka on täiskasvanute vastutusel märgata kui laste vaimse tervisega midagi korrast ära on.

Laps ei kaeba

Lapsed ise ei kaeba kunagi, et nende vaimne tervis on rikutud või, et neil on stress või depressioon. Nad muutuvad näiteks hoopis rahutuks, riiakaks või hakkavad halbu hindeid saama.

Teismeliste vanemad võivad oma ehmatuseks avastada, et nende laps on hakanud kanepit suitsetama ja ennasthävitavalt pidutsema. Ehk tihti kulub täiskasvanutel selleks, et mõista laste vaimse tervise probleemide olemasolu, ulatust ja abistamise vajalikkust, päris palju aega.

Mõnikord jõuab laps suureks kasvada ja astuda tööellu kõrge läbipõlemisriskiga või kroonilise depressiooniga noore täiskasvanuna.

Halvemal juhul jääb ta omandamata hariduse tõttu töötegijate ringist üldse välja, vajab regulaarset sotsiaalabi ja tervishoiuteenuseid nii endale kui oma lastele. Veelgi halvemal juhul maksame me kinni tema ülalpidamiskulud vanglas.

Abi õigel ajal

Kuna laste ja noorukite ravimata psüühikahäiretel on kalduvus muutuda krooniliseks on nende puhul oluline tagada õigeaegne abi. Abi algab ka süsteemsest vanemate aitamisest, mis haarab nii perede sotsiaalse turvalisuse kui vanemahariduse. Need on valdkonnad, millega Eestis järjest enam tegeletakse.

Edasiminekut võib märgata ka psüühika –ja käitumishäiretest lähtuvate erivajadustega laste aitamisel. Esialgu küll pigem seaduste ja määruste nagu Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus muutmisel.

Praktikuna ootan huviga, millal valdav osa erivajadusega lapsi saab kodukoolis vajalike tugispetsialistide toel neile sobival moel õppida ja neile avatakse nende jaoks mõeldud väikeklasse.

Kasutamata reserv

Vanematele oleks suureks abiks kui lahendataks nende erivajadusega laste hariduse saamise küsimused. Väga raskes olukorras on näiteks autistlike laste vanemad, kelle arvamust, et nende laste jaoks vajalikke spetsialiste nagu eripedagooge ei ole piisavalt, rääkimata koolidest, kes neid lapsi oma nimekirja ootaksid.

Erivajadustega laste vanemate aitamist peab käsitlema kui ühiskonna jaoks kasutamata reservi. Need väga pühendunult oma lapsi aitavad emad-isad on täpselt sama motiveeritud töötajad.

Luues nende lastele võimalused igapäevaelus võrdselt teiste lastega kaasa lüüa, tagame võimaluse, et vanemad saavad rahulikuma südamega pühenduda töötegemisele.

Pikemalt saad lugeda portaalist Mu.ee.

Tagasi üles