Arst: opereeriv arst peaks ise haige käekäigu eest seisma

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juht Priit Kasenõmm.
Pildil Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juht Priit Kasenõmm. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Kõrva-nina-kurguarstide seltsi aseesimehe Priit Kasenõmme sõnul oleks normaalne, kui opereeriv arst ise leiaks patsiendile arsti, kes plaadid õigel ajal eemaldab.

«Plaatide äravõtmisega peaks saama hakkama iga Eestis töötav kõrva-nina-kurguarst. /…/Selles ei ole midagi keerulist, on vaja kääre, pintsette ja tahet,» ütles kõrva-nina-kurguarstide ja pea-ja kaelakirurgide seltsi aseesimees, Tartu kõrvakliiniku juht Priit Kasenõmm. Küsimusele, kas peate normaalseks, et patsient helistab läbi mitu kliinikut ja kusagil teda jutule ei võeta ning tal tuleb minna erakorralise meditsiini osakonda, vastas Kasenõmm: «Ma ei pea seda normaalseks».

Arsti sõnul pole plaatide väljavõtmiseks vaja kindlasti pöörduda operatsiooni teinud meediku poole.

«Mina pean normaalseks, et opereeriv arst hoolitseb ise haige käekäigu eest, sest arst peab saama mingit tagasisidet, kas kõik läks ilma tüsistusteta,» selgitas Kasenõmm. «Kui ta annab patsiendile paberid kätte, saadab uksest välja, mine - vaata ise, kuidas saad, siis sa ei saa mingit tagasisidet oma tegevuse kohta,» lisas ta.

Kasenõmme sõnul on Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakond väga ülerahvastatud ja seetõttu ei ole normaalne, et plaate minnakse sinna eemaldama, kuna plaatide eemaldamine on plaaniline tegevus.

Ninavaheseinaoperatsiooni käigus paigaldatud plaadid tuleb Kasenõmme kinnitusel eemaldada umbes nädal pärast lõikust, kuna tegu on võõrkehadega, mis hoiavad üleval pidevat põletikku. «Kui need välja saab, siis inimesel läheb kergemaks,» selgitas arst.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles