Kalvi: salaalkoholi turg on uuesti tõusule pööranud

Eelmisel aastal Tartu ekspolitseiniku Margus Ratniku talust leitud salaalkohol. Foto: Politsei

Alkoholitootjate liidu juhi Janek Kalvi sõnul vähenes metanoolitragöödia järel mõneks ajaks salaalkoholi osakaal, kuid nüüd on salaviinaturg taas tõusule pööranud.

«See ühiskonda tabanud vapustus vähendas oluliselt tolerantsust salaalkoholi suhtes, mistõttu selle osakaal turul vähenes. Sellele aitasid kaasa ka kasutusele tulnud aktsiisimärgid, mis välistasid võimaluse, et mõni alkoholitootja võiks salapiiritusest alkoholi valmistada, nii nagu 1990-ndatel aastatel veel juhtus.»

«Oli küll olnud juhtum, kui üks tootja üritas maksumärke võltsida, ent tema on tänaseks oma tegevuse lõpetanud ning asjaga seotud inimesed kohtus süüdi mõistetud,» selgitas Kalvi toimunut.

Masu suurendas salaviina osakaalu

Ta lisas, et majandussurutis ning tõusnud aktsiis on salaalkoholi turu uuesti tõusule pööranud ja see on kasvanud juba vähemalt kolm viimast aastat.

Salaalkoholi võib jagada kolmeks. Kõige ohtlikum on jätkuvalt üle piiri toodud salapiiritusest põrandaalustes tootmistes või garaažides valmistatud alkohol, mida müüakse käest kätte.

Teise päris suure osa salaturust moodustab üle piiri toodud alkohol, mida ilma makse tasumata edasi müüakse. Ja kolmanda, üsna marginaalse osa moodustavad kodus valmistatud puskar või hansa.

Üsna eraldi kategooria on seaduslik odekolonniäri. Alkoholitootjate hinnangul on tegemist seaduse auguga, mis võimaldab vähekindlustatud elanikel surrogaatalkoholi tarbida. On avalik saladus, et need odekolonnid on spetsiaalselt joomiseks disainitud.

Odekolonniäri tekitab Kalvi hinnangul nii sotsiaalseid kui terviseprobleeme ning palju teisi negatiivseid tagajärgi, sest selle tarbijad on sotsiaalselt kõige haavatavamad ning sageli on nad ka alkoholi kuritarvitajad.

Salaviin ei tule üksnes Venemaalt

Ei saa väita, et salaalkohol tuleks Eestisse ainult Venemaalt. Kuna Schengeni ruumis piirikontroll sisuliselt puudub, võib salapiiritust vedav veok Poolast üsna rahulikult Eestisse jõuda.

«Arvestades korruptsioonitaset meie lõunanaabrite juures võib arvata, et Eesti-Vene piir on salakaubale oluliselt raskemini ületatav kui piir Läti-Vene või Leedu-Valgevene vahel,» nentis Kalvi.

Ta lisas, et Jõhvist ida poole enam poest eriti alkoholi ei osteta. Ida-Virumaal juuakse Venemaalt toodud viina ja osa inimesi teenib endale leiba igapäevase alkoholi ja sigarettide üle piiri toomisega: osa neist toob seda lubatud koguses, osa rohkem, sest alati ju vahele ei jää.

Ida-Virumaal on tegemist selgelt sotsiaalse probleemiga, kuna seal on madal tööhõive ja väiksemad sissetulekud ning seetõttu on inimesed odavamatele pakkumistele ka vastuvõtlikumad.

Aktsiisi lisamine kasvatab salaturgu

Sotsiaalsed probleemid on loomulikult olulisim tegur, mis võimaldab salaturul vohada. On räägitud sellest, et alkoholi aktsiisi võiks veel oluliselt tõsta, aga kui elatustase ei tule aktsiisitõusule järele, täidab nõudluse odavam salaalkohol.

Eesti alkoholi aktsiisimäär on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, samas jääb meie elatustase tugevalt alla keskmise. Näiteks Saksamaal on alkoholiaktsiis madalam kui Eestis, kuigi nad on meist jõukamad.

Aktsiisipoliitika kujundamisel ei tohiks Kalvi sõnul lähtuda ainult Põhjamaadest, kus on kõrge elatustase ja teistsugune ühiskondlik mentaliteet. Soomes on pikki aastaid olnud väga kõrge alkoholiaktsiis, kuid see ei ole vähendanud tarbimist. Turuanalüüs näitab, et aktsiisi tõstmine on oluliselt suurendanud salaalkoholi pealetungi.

Küsimusele, kas alkoholitootjate liidul on ka ettepanekuid, kuidas olukorda Eestis parandada, vastas Kalvi lühidalt: «Tasakaalustatud aktsiisipoliitika ja tõhusam järelevalve.»