:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/09/12/745800t1h96bf.jpg)
Järjekorrad eriarstile pääsemiseks ületavad mitmel pool haigekassa seatud maksimumpiiri, milleks on kuus nädalat. Kuigi pikkade ravijärjekordade puhul pole karistamine eesmärk ega lahendus, on selleks võimalus olemas.
Liigpikkade ravijärjekordade eest saab ka trahvi nõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti Haigekassa nõukogu otsuse järgi ei tohi ravijärjekorra maksimumpikkus ambulatoorse eriarstiabi korral ületada kuut nädalat,» seisab hiljuti haigekassa veebilehel avaldatud teates, milles tutvustati 1. augustil haiglates tehtud ravijärjekordade kontrolli tulemusi.
Kõikides kontrollitud haiglates oli erialasid, kus ravijärjekorrad olid nimetatud maksimumist pikemad. Karistust haiglad nõude rikkumise eest siiski kandma ei pea, kuigi võimalus trahvi nõuda on olemas.
«Kindlasti ei saa kontrollide peamine eesmärk olla sanktsioonide rakendamine, ehkki võimalus leppetrahve rakendada on lepingutes olemas,» vahendas kommunikatsioonijuht Agnes Männiste haigekassa seisukohta.
Ta lisas veel, et kontrolli eesmärk oli saada rohkem infot selle kohta, kuidas käib haiglates patsientide järjekorda panemine ning miks pikad ooteajad tekivad. Ilmnenud probleemidest andis haigekassa teada ka haiglatele ning teemat on arutatud haiglate liiduga.
See, kas probleemide kaardistamisest ja aruteludest kasu on olnud, peaks selguma oktoobris, mil ametnikud taas haiglaid kontrollima lähevad.