E-tervise ekspert ja Vormsi perearst Madis Tiik on seda meelt, et e-tervis võiks olla lahendus ka perearstide puudusele.
Perearst: e-tervis võiks leevendada arstide puudust
15. september 2011, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti aitab e-tervis sellistes situatsioonides, kus on perearsti päeva pealt vaja. Näiteks on olnud juhtumeid, kus perearst on ära surnud ja terve nimistu jääb teenindamata. Sellistel juhtudel on mõeldav ka telemeditsiini rakenduste kasutamine, et seda koormust hajutada,» rääkis Madis Tiik Terevisioonis.
Ta tõi näiteks, et üks perearst teeks oma vastuvõtu hommikul ja õhtupoolikul aitaks telesilla abil naaberperearsti patsiente saarel või mõnes muus üksikus piirkonnas.
Tiigi sõnul on e-tervise töörühmas räägitud ka sellest, et televiisor muutub sidevahendiks. Ehk siis see patsient, kes elab üksikus metsatalus, ei peagi arsti vastuvõtule minema paarikümne kilomeetri taha, vaid ta saab oma olemasolevate sidevahenditega võtta ühendust arstiga ja olla nii-öelda live'is konsultatsiooni läbiviimise juures.
Tiik märkis, et vaadates täna Eesti arsti tööd, võib öelda, et kõik Eesti arstid on kasutanud e-lahendusi, kirjutades digiretsepte või haiguslugusid. «Ehk siis tegelikult me oleme märkamatult aktsepteerinud tehnoloogia tulemise, mis on eriti oluline sellistes kohtades, kus tõesti arstiressurssi ei ole mõtet ootamisele raisata.»
Ta tõi näiteks oma töö Vormsi saarel: «Kui on vaja, siis õde võtab minuga ühendust, ja vajadusel saan ma temaga videokonverentsi teel suhelda, ma saan kirjutada digiretsepti, vaadata patsiendi haiguslugu ja õe vahendusel ka kuulata patsiendi muret, keda ei ole alati võimalik otse ühendada.»
Ta kinnitas, et digiretsept on teinud elu palju mugavaks. «Kui te küsite arstide või patsientide käest, kas nad tahaksid paberretsepti peale tagasi minna, siis enamasti on vastus ei.»
Täna Kadriorgu kogunev Euroopa Liidu e-tervise rahvusvaheline töörühm hakkab arutama, kuhu võiks euroliit järgmise kümne aasta jooksul e-tervise arendamisel panustada ja milliseid projekte toetada.
«Et mis hakkab saama, kui riigisisene võrgustik on valmis. Loogiliselt on järgmine samm see, et kui inimene liigub ühest riigist teise, peavad ka andmed liikuma ühest riigist teise ehk kui te lähete teise riiki arsti juurde, siis teise riigi arst vajab ka neid olulisi terviseandmeid, mis on Eestis kogutud,» selgitas Tiik.