Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/09/15/751556t1h0c58.jpg)
WHO teade raskekujulie tuberkuloosi puhangust Euroopas pani küsima, kuidas on selle haigusega lood Eestis. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on alates 2000. aastast meil turberkuloosi haigestumine langenud keskmiselt kaheksa protsenti aastas, kuid probleemiks on alkohoolikud ja narkomaanid.
Eelmisel aastal oli Eestis esmashaigestumus tuberkuloosi 18,7 juhtu 100 000 inimese kohta.
TAI tuberkuloosiresgistri juhataja Piret Viiklepp selgitas, et tuberkuloosi haigestumine tõusis Eestis valulapseks taasiseseisvumise aastatel: 1998. aastal diagnoositi 47,5 uut tuberkuloosijuhtu 100 000 elaniku kohta ehk ligi kümme korda enam kui Põhjamaades.
Levikule anti löök tõrjeprogrammiga
Sellest tingituna kinnitati ka esimene tuberkuloositõrje programm ja loodi uus ravisüsteem. Viimane tähendas tuberkuloosiravimite igapäevast võtmist meditsiiniõe või sotsiaaltöötaja juuresolekul tervishoiuasutuses või haige kodus.
Riiklike ravimiostudega tagati ka kõigile haigetele vajalike ravimite tasuta kättesaadavus, korraldati ümber laboriteenistus, vähendamaks nakkusohtu ehitati ümber ning varustati ajakohaste ventilatsioonisüsteemidega tuberkuloosi haiglaravi osakonnad, korraldati ümber ravi kinnipidamisasutustes ja loodi tuberkuloosi register.
Mullu augustis toimunud visiidil tunnustasid WHO/ECDC väliseksperdid tunnustasid kõrgelt Eesti saavutusi tuberkuloosi järjepideval haigestumise vähendamisel ja tõid välja, et Eesti on liikumas üldisest tuberkuloosiepideemiast lokaliseeritud epideemia suunal.
Lisaks tõid väliseksperdid välja vajaduse pöörata senisest enam tähelepanu nn kroonikutele ehk korduvravijuhtudele.
Ravi kipub katki jääma
Nakkusohtlikud tuberkuloosihaiged kuuluvad haiglaravile vastavalt sotsiaalministeeriumi määrusele, kuid Viiklepa sõnul puudub meil meede, kuidas seda tagada ja mida teha siis, kui patsient on krooniline bakterieritaja, kuid tema raviks puuduvad võimalused, sest ravi on tunnistatud ebaefektiivseks kaasuvate haiguste või ravile allumatuse tõttu.
Tuberkuloosi ravi kestab poole aastast kuni kahe aastani ja kauemgi. Seda aega ei suuda aga osa haigetest vastu pidada ning katkestab ravi. Eestis ongi tuberkuloosiravi üheks peamiseks probleemiks ravikatkestajate suur osakaal.
Katkestamise peamiseks põhjuseks on patsiendi alkoholiprobleemid.
Haige peaks võõrutama ka sõltuvusest
Viiklepa sõnul aitaks probleemi lahendada kombineeritud ravi - tuberkuloosi ravi ajal peaks patsient saama ka tasuta alkoholisõltuvuse ravi.
Lisaks on tuberkuloos probleemiks HIV-positiivsete narkomaanide seas. Praeguseks on Eestis olukord jõudnud selleni, et igal aastal arvele võetud tuberkuloosipatsientidest üle 90 protsendi on HIV suhtes testitud. Enamik HIV-positiivsete tuberkuloosijuhte on diagnoositud Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal ja vanglates.
Viiklepp tõdes ka, et majandussurutise ajal ja töötuse kasvades võivad sellised riskitegurid nagu alkoholism ja alatoitlus suurendada ka tuberkuloosi haigestumist.