/nginx/o/2011/09/16/753248t1h0390.jpg)
Täna maaülikoolis doktoritööd kaitsev Merike Lillenberg leidis oma uurimistöö käigus, et Eestis reoveesettest valmistatud kompost sisaldab teatud ravimite jääke, mis võivad kuhjuda ka toiduks kasvatatavatesse taimedesse ja mõjutada seeläbi inimese tervist.
«Reoveesetet kasutatakse põllumajanduses, haljastuses ja metsanduses väetisena ning aina enam toodetakse sellest biogaasi. Sette kasutamine on lubatud tingimusel, et see on ohutu keskkonnale ja elusolenditele. Samas on jäetud Eesti seadustest välja kohustus kontrollida ravimijääkide sisaldust mullas, mis mõjutab aga meie toidu kvaliteeti,» rääkis Merike Lillenberg.
Täpsemalt uuris Lillenberg ravimijääke, mis läbi kanalisatsiooni reoveesettesse satuvad ning sealt edasi kompostihunnikutesse liiguvad. Teema uurimine on teadlase sõnul oluline just seetõttu, et mullast liiguvad mõned ravimijäägid edasi taimedesse ning jõuavad ka inimeste söögilauale. «Kasvuperioodi lõpuks võib ravimi kontsentratsioon taimes olla mulla omast isegi kõrgem,» selgitas Lillenberg.
Teatud antibiootikumide jääkide määramine näitas, et nii Tartus kui Tallinnas oli kasutusvalmis reoveesettes ja kompostis liiga kõrge ravimjääkide sisaldus. Eriti kõrged olid teatud tüüpi ravimi – fluorokinoloonide – näitajad, mis Tartus ületasid normi 2-4 korda ja Tallinnas mõnedes proovides isegi 2-15 korda.
Lähtuvalt oma uuringu tulemustest soovitas Lillenberg kehtestada nõude, mille järgi tuleks reoveesettest valmistatud komposti enne müüki ka ravimijääkide sisalduse suhtes testida. Ravimijääkide sisalduse piir kompostis ei tohiks ületada ühte mikrogrammi kilogrammi kohta. Samuti peaks tema hinnangul ravimijääkide taseme vähendamiseks komposti töötlemise ja hoiustamise aeg olema turbaga kompostimise puhul vähemalt aasta, puukoorega kompostimisel vähemalt kaks aastat.
Doktoritöö juhendajad olid professor Lembit Nei ja professor Kalev Sepp, oponendiks professor Sergey V. Mikhalovsky Suurbritanniast Brightoni Ülikoolist.