/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2008/12/10/103663t1h6a17.jpg)
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on selle aasta 11 kuu jooksul Eestis registreeritud tervelt 1120 sarlakite haigusjuhtu, mis on üle kolme korra enam kui mullu samal ajal.
Sarlakeid esineb tänavu kolm korda enam kui mullu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati võis sarnast haigusjuhtude arvu näha kuus aastat tagasi - 2002. aastal haigestus Eestis sarlakitesse 1314 inimest ning esinemissageduseks 100 000 elaniku kohta tegi see 96,7 juhtu. Tänavu küündib esinemissagedus 100 000 elaniku kohta 83,5ni.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko ütles Tarbija24.ee'le, et sarlakid on selline haigus, millel esinevad perioodilised tõusud.
«Ja see ei ole ainult Eestis, ka mujal Euroopas on praegu esinemissageduse tõus,» märkis Dontšenko. Ka meditsiiniuudiste portaal mu.ee kirjutab, et A-streptokoki tekitatavad sarlakid põhjustavad praegu Euroopas suurt haiguskoormust.
Dontšenko sõnul ongi paljude vaktsiinvälditavate ja lastehaiguste puhul nii, et haigestumine on perioodilises tõusus ja languses umbes 5-6 aasta tagant.
Sarlakid on tema sõnul lastekollektiivi haigus. «Kus lapsed saavad kokku, nad on küllalt tihedas kontaktis - kui üks laps on haige, siis ta levib teistele lastele edasi,» ütles ta.
Igal juhul soovitab ta haigeid lapsi kodus hoida, ilusti välja ravida ja mitte lasta enne tervenemist tagasi kollektiivi. Kindlasti tuleb käia lapsega ka perearsti juures.
Kiirelt leviv piisknakkus
Terviseportaali inimene.ee andmetel esineb sarlakeid harva alla 3-aastastel, kuid kui perekonnas või lasteaias on kellelgi nakkus olemas, võivad haigestuda ka nemad. Tegemist on piisknakkusega.
Sarlakeid põhjustab A-grupi streptokoki-nimeline bakter, mis organismi sattudes hakkab tootma toksiini ehk mürki, mis omakorda tekitab iseloomulikku nahalöövet. Haigus algab tavaliselt ägeda kurguhaigusena, palaviku, peavalu ja külmavärinatega.
Kõrge palavik kestab paar päeva. Sarlakitele iseloomuliku sümptomina tekib lööve - punetav, kare, paremini nähtav kõhul, keha külgedel, nahavoltides, aga võib katta ka kogu nahapinna. Kõrge palaviku järgselt võib nahk tugevalt ketendada. Keel on sarlakite puhul erepunane.
Haigust ravitakse antibiootikumidega ning täielik paranemine toimub tavaliselt 2 nädalaga; haige on teistele nakkusohtlik 24 tundi haiguse algusest kuni maksimaalselt 2-3 nädalat.