/nginx/o/2011/09/21/760740t1h52df.jpg)
Vastvalminud uuringu tulemused näitasid, et suitsetamisest loobunud inimeste mälu töötab suitsetajate omast paremini.
Suitsetamisest loobumine parandab mälu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praktiline meenutamisvõime test näitas, et keskmiselt kaks ja pool aastat tagasi suitsetamisest loobunud inimeste tulemused olid suitsetajate omadest veerandi võrra paremad. Mitte kunagi suitsetanud inimeste tulemused olid suitsetajate omadest aga koguni 37 protsenti paremad, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator LiveScience’it.
Inglismaa Northumbria ülikooli psühholoogi ja uuringu autori Tom Heffernani sõnul oli varemgi teada, et suitsetamisest loobumine mõjub hästi tervisele, kuid nende uuring näitas, et sellel on positiivne mõju ka tunnetuslikule funktsioonile.
Teadlaste eesmärgiks oli mõõta inimeste võimet mäletada reaalses maailmas. Selleks saatsid nad 69 uuringus osalenud võrdse IQ tasemega vabatahtlikku ülikoolilinnakus ringkäigule. Neist 27 olid suitsetajad, 18 endised suitsetajad ning 24 polnud kunagi suitsetanud.
Vabatahtlikele anti nimekiri 15 asukohaga, millest igas tuli midagi teha. Näiteks pidid nad raamatukokku jõudes kontrollima, kas neile on mobiiltelefonis uusi sõnumeid, spordikeskuses aga pidi neil meeles olema küsida liikmemaksu suurust. Suitsetajad sooritasid õigesti keskmiselt üheksa, suitsetamisest loobunud 11 ja mitte kunagi suitsetanud 12 ülesannet.
Varasemad uuringud on näidanud, et suitsetamisest loobumine parandab n-ö tagasivaatavat mälu ehk suurendab võimet informatsiooni meelde jätta ja seda hiljem uuesti mälust üles otsida. Käesolev uuring mõõtis aga tulevikku suunatud mälu ehk võimet meelde jätta vajadust mingil hetkel tulevikus midagi teha. Näiteks on sellist mälu vaja, et mitte unustada õigel ajal rohtu võtta.
Varasemad uuringud on tulevikku suunatud mälu osas andnud vastakaid tulemusi – osad neist näitasid, et selline mälu on suitsetajatel halvem, teised jällegi, et suitsetamine seda ei mõjuta. Kuigi ei ole täpselt teada, kuidas suitsetamine võib mälu häirida, on uuringud näidanud kroonilise suitsetamise seotust aju atroofia ehk ajumassi vähenemisega, mille tulemusel mälu nõrgeneb ja vaimsed võimed langevad.
Uuringu autorite hüpoteesi järgi võib suitsetamine kahjustada osa ajupiirkondi, näiteks prefrontaalset ajukoort, hipokampust või taalamust. Ajukuvamise uuringud on kõiki neid piirkondi seostanud tulevikku suunatud mäluga. Uuring avaldatakse ajakirjas Drug and Alcohol Dependence.