Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Vaata, mida ja kuidas peaks koolilaps sööma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Koolitoit.
Koolitoit. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pärast pikka und on hommikuks lapse vere glükoosivarud ammendunud, ent aju vajab toimimiseks kohe kütust. Tormates söömata kodunt kooli, ei jaksa laps õppida, kirjutas toitumisekspert Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi portaalis toitumine.ee.


Kahjuks süvendavad hommikusöögi mittesöömise harjumust suurte koolide söögivahetundide ajad, kus koolilõunat pakutakse tihtipeale pärast esimest tundi, ehk siis seatakse lapsevanemad dilemma ette: kas annan lapsele kodus korraliku hommikusöögi ja tal jääb söömata enamik koolilõunast või saadan lapse kooli tühja kõhuga ning laps saab koolis n-ö hommikusöögi (milleks on näiteks hernesupp või kanapraad).

See omakorda toob kaasa hommikusöögiharjumuse kadumise ning tundide lõpuks, või ka juba koolipäeva keskel, kui on füsioloogiliselt õige lõunasööki süüa, on lapsel kõht tühi ning ta suundub puhvetisse magusat ja/või rasvast näksimist ostma.

Hommikuti tuleb igal juhul süüa. Kel pudru söömiseks aega või tahtmist napib, võiks süüa võileiva, kohupiima või jogurtit. Kui ka see üle jõu käib, siis ilma puuvilja söömiseta või klaasi mahla joomiseta ei tohiks kodunt välja minna küll ükski laps. Aeg-ajalt võivad lapsed süüa hommikusöögiks ka kohukese, see on parem, kui minna kooli tühja kõhuga.

Igapäevaseks söömiseks ei saa kohukesi soovitada, kuna need on väga suhkru- ja rasvarikkad ning nende vitamiinide-mineraalainete sisaldus ei ole väga suur.

Pärast kooli

Pikad koolipäevad ning valed koolilõuna kellaajad toovad endaga kaasa selle, et pärast kooli on lapsel kohe kõht tühi. Hea on neil, kellele ema või vanaema kodus sooja lõunasöögi teha saab. Paljud lapsed peavad päevase toidukorra valmistamisega aga ise hakkama saama.

Kuidas aga vanemad oma lapsi selles juba ette aidata saaksid ning milliseid toidusoovitusi anda? Suuremad lapsed reeglina oskavad juba ise midagi valmistada, kuigi ka neil jääb see tihtipeale viitsimise taha. Seetõttu oleks kõige otstarbekam valmistada eelmisel õhtul toitu veidi rohkem, et laps saaks järgmisel päeval seda soojendada. Poest ostetavaid valmistoite (sh pitsad) ei tohiks süüa väga tihti, sest reeglina on need üsna soola- ja rasvarikkad ning ka vitamiinide sisaldus on neis arvatavasti väiksem, kui ise kodus värskest toorainest valmistatud toitudes.

Kasuks tuleb lapsele ka lihtsamate söökide valmistamise õpetamine: võileivad, praetud muna, keedetud makaronid vm. Siinkohal tuleks aga kindlasti jälgida, et toit ei muutuks üksluiseks, näiteks, et laps ei sööks keedetud makarone iga päev.

Mis peaks olema külmkapis?

Külmutuskappi võiks varuda toiduaineid, mida laps saaks kohe toiduvalmistamisel kasutada. Ka võiks vahel juba valmis panna säilituskarpidesse roa jaoks vajaliku koguse koostisaineid, et laps ei peaks ise noaga puhastama-hakkima-riivima hakkama.

Kindlasti peaks külmutuskapis olema piimatooteid. Et poest ostetavad kohupiimakreemid ja jogurtid on tihti liiga suhkrurikkad ning ka kallid, tasub neid ise valmistada maitsestamata kohupiimast-jogurtist moosi, külmutatud-kuivatatud marjade või kakao lisamisel.

Kohustuslikuks elemendiks kodudes peaksid olema ka puu- ja köögiviljad. Porgandist või paprikast saab valmis lõigata kangid ja hoida neid külmutuskapis, et laps ei peaks neid ise puhastama ja lõikuma hakkama. Värsked puuviljad võiksid olla kohe lapse toas laual. Kommide asemel võiks kausis olla kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid ja seemned. Jookidest tuleks eelistada vett ja mahla.

Tuleta söömist meelde

Lisaks lastele, keda ootab lõuna aja kodus soe söök ja neile, kes seda ise valmistavad, on ka selliseid lapsi, kellel ei ole kooli ja trennidesse-huviringidesse minemise vahel aega koju minnagi. Söögikorra vahelejätmine või ainult näksimise ostmine rikub lapse tervist. Sellistele lastele on üheks võimaluseks korraliku lisalõunasöögi söömine sööklas. Vahel võib hädast välja aidata kaasapandud puuvili, kuid vaatamata sellele, et puuviljad on kasulikud, ei saa kasvav organism ainult neist kõiki kasulikke toitaineid kätte.

Lastele tuleks ka meelde tuletada, et nad päeval sööksid, sest kohustuste koorma all, mängutuhinas või liigselt väsinuna võib neil see lihtsalt meelest minna.

Tagasi üles