Eestlased huvituvad üha enam viljatusravist

Kõigist kunstlikult viljastatud rasedustest kantakse lõpuni vaid 29%. Foto: JOE DONOR / CATERS NEWS / Scanpic

Ravimiameti andmetel teostati Eestis eelmisel aastal pea 3000 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsenti rohkem kui aasta varem, ja enamasti rahastavad patsiendid viljatusravi ise. 

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas täna statistika, kust selgus, et eelneval kolmel aastal (2014–2016) langes läbitud viljatusravi tsüklite arv. Samas viie aasta eest oli läbitud viljatusravi tsükleid 3097.

TAI analüütik Hedi Liivlaidi sõnul kasvas viljatusravi kasutamine kõige rohkem – kolmandiku võrra – 41aastaste ja vanemate naiste seas. Peaaegu pooled viljatusravi tsüklitest teostati küll 34aastastele ja noorematele naistele, kuid võrreldes kahe aasta taguse ajaga on selles vanuserühmas läbitud viljatusravi tsüklite arv vähenenud kaks protsenti.

Kõige rohkem – kolmandiku võrra – kasvas IUI meetodi kasutamine, mis kujutab endast protseduuri, mille käigus sisestatakse seemnerakud spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. IUI meetodit sobib kasutada mehepoolse kergema viljatuse korral või emakakaela probleemidest tingitud lastetuse raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

Kõige sagedamini – 36 protsendil juhtudest – kasutati viljatusravis meetodit intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Sellele järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33 protsenti viljatusravi ravitsüklitest).

Eelnevatel aastatel siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Eelmisel aastal see trend muutus, ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. Sellest tulenevalt on siirdamiseks kasutatud embrüote ja sügootide arv langenud kaheksa protsenti.

Viljatusravi kasutamine kasvas küll mullu, kuid riigi kulud viljatusravile seejuures hoopis vähenesid. Viljatusravi kulu riigieelarvest oli 1,398 miljonit eurot, mida on ligi kümnendiku võrra vähem kui kaks aastat tagasi. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt kehavälise viljastamise piirhinnad langenud ei ole. Sellest võib Liivlaidi sõnul järeldada, et patsiendid katsid viljatusravi kulud ise.

Kliinilise rasedusega lõppes kaks aastat tagasi aastal 803 kunstlikku viljastamist, mis on 29 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. «Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 803 kunstlikult viljastatud lapse sündi,» ütles Liivlaid.

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2017. aastal 430 last kunstliku viljastamise abil, mida on 61 lapse võrra rohkem kui mullu. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.

Kehavälist viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.