/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/09/27/769434t1h6b97.jpg)
Haigekasssa kinnitab, et sellist olukorda, et aasta lõpus patsientidele raviteenust ei osutata, kuna raha ei ole, ei saa Eestis tekkida.
Haigekassa: rahapuudusel keegi ravimata ei jää
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haigekassal on sõlmitud raviasutustega lepingud, mis sätestavad, et ravi peab olema järjepidev ja võrdselt kättesaadav kogu aasta vältel,» seisab haigekassa saadetud vastuses.
Et sellist olukorda ei tohiks tekkida, näitavad ka numbrid. Eriarstiabi eelarve on tänavu mullusega võrreldes pisut suurem. Statsionaarsete ravijuhtude arv on jäänud mullusega samale tasemele, samas on suurendatud ambulatoorseid ravijuhte kolm protsenti ja päevaravi juhte 11,3 protsenti.
Mis perearstide uuringufondi puutub, siis möödunud aastal kulutati sellest ära keskmiselt 92 protsenti, tänavu kasvas uuringufondi maht aga veel 11 protsenti, selgitas haigekassa.
Haigekassa on perearstide rahastamise teemat perearstide seltsiga hetkel arutamas ja on seda meelt, et täiendav raha peaks liikuma nendele nimistutele, kus patsientide uuringuvajadus on suurem.
Hetkel arutluse all olev lahendus on pearahade diferentseerimine, tänu millele suureneks nende perearstide uuringufondi maht, kelle nimistus on enam vanemaealisi ja krooniliste haigustega isikuid.