Kulukat kollatõvevastast vaktsineerimist riik ega maavalitsus enda kanda ei võta

Tallinna linnaeelarve kasvab. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Spetsialistid on korduvalt märkinud, et Viljandimaal aina hoogsamalt leviva kollatõve vastu võitlemiseks on parim vahend vaktsineerimine. Üsna kalli vaktsineerimise kulusid ei ole praegu valmis katma ei riik ega maavalitus.

Viljandi maavalitsuse pressiesindaja Tiina Pihlaku sõnul on vaktsineerimise kättesaadavus praegu piirkonnas suureks murekohaks. A-viirushepatiidi ehk kollatõve vastase vaktsiini üks doos maksab 33 eurot, üks inimene vajab poole aastase vahega kaht süsti, mis teeb ühe inimese vaktsineerimise kuluks 66 eurot.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko soovitas kitsikuses elavatel inimestel vaktsineerimiseks küsida sotsiaalset abi, kasvõi osalist kompenseerimist. «Sellise ettepaneku me oleme teinud ka Viljandi maa- ja linnavalitsusele, et võimalusel võiks kasvõi osaliselt kompenseerida. Riigi poolset tuge me kahjuks ei saanud. See on tõsine otsus, mis tuleb vastu võtta, et kas on võimalust või pole,» selgitas ta.

Pihlaku sõnul oleks seegi omavalitsuse jaoks liialt suur kulu ning hetkel vähekindlustatud perede vaktsineerimist ei kompenseerita. «Praegu on omavastutus, ehk siis ise leida võimalus vaktsineerimiseks ja hügieen, hügieen. Teisalt võiksime küsida, et kas see on omavalitsuse funktsioon ja roll. Haigusel ju ei ole kodu.»

«A-hepatiit ei olnud aastaid probleemiks ja need üksikud juhtumid on lahendatud ja seetõttu on see uudne lugu. Kui me seda kontrolli alla ei saa, siis ma usun, et riik ka sekkub, aga praegu ei ole see ulatus veel selline,» lisas Pihlak.

Dontšenko soovitas vaktsineerimise puhul mõelda ka selle peale, et vaktsiinist tulenev immuunsus kestab 25 aastat. Võimalusel võiks ära vaktsineerida vähemalt lapsed, vanurid ning täiskasvanud, kes põevad haigusi raskemalt. «Igal juhul üks vaktsiin tuleb odavam kui kuu aega või kaks kuud põdeda, kui võtta arvesse kõik kaasnevad kulud,» möönis ta.