Sõmeru perearst: ega meil seda tunnustust ülearu ole

President Toomas Hendrik Ilve­s tervitas Eesti parimate perearstikeskuste esindajaid. Foto: pere­arstide selts

Teist aastat Eesti parimate perearstipraksiste hulka kuuluv Sõmeru Perearst OÜ juhataja Rita Uuetalu ütles, et oli mõnus tunne, kui president Toomas Hendrik Ilves kätt surus, sest ega perearsid tunnustust eriti sageli saa.

Uuetalu sõnul on temal perearstina vedanud, sest tal on praksises ka abiarst ja kaks õde. Kõigil seda luksust pole, aga üksinda on väga raske hakkama saada. Sõmeru perearstikeskuse nimistus on praegu 2500 inimest.

«Olulisim on kroonilisi haigeid, keda meil on üle 800, pidevalt jälgida, mis on süsteemne meeskonnatöö,» rääkis Uuetalu. «Ehkki maapiirkonnas on inimestel sageli raske kohale tulla, on nad väga koostööaltid ja saavad aru, et kõik toimub nende endi tervise huvides. Ütleksin, et meil on väga hea arsti ja patsiendi suhe.»

Küsimusele, mis muret valmistab, vastas Sõmeru perearst, et eks see ikka raha ole, sest palgad on ajale jalgu jäänud ja kõik meedikud ootavad palgatõusu. Ka uuringuraha kasutamist tuleb kogu aeg pingsalt jälgida, aga praegu ollakse sellega graafikus.

«Kui raha hakkab otsa saama, siis saadame spetsialisti juurde, aga tegelikult tuleks odavam, kui me ise saaks inimese otse uuringule saata,» lausus ta.

Väikeses kohas teeb arsti murelikuks ka suur töötute arv. Praegu on Sõmerul 250 töötut, kelle ravi eest ei maksa keegi. Tohtril pole südant neid päris abita jätta, see aga lööb augu perearstikeskuse eelarvesse. «Esmatasandi arstiabi peaks olema ikka kõigile kättesaadav,» sõnas Uuetalu.

Eesti Perearstide Seltsi (EPS) juhi ja peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul ei hinnatud perearstipraksiste puhul pelgalt arvulisi näitajaid.

«Oluliseks peeti ka kvalitatiivseid muutusi mõtteviisis, töösse suhtumises, töö organiseerimisel, mis kõik koos peaks lõpuks viima sujuvalt toimiva perearstisüsteemini ja esmatasandi arstiabi kättesaadavuse  paranemiseni,» lausus ta.

EPS on koostanud perearstipraksiste kvaliteedijuhise, mille alusel arstikeskuseid hinnatakse. Parimate valimisel võetakse arvesse näiteks praksise töökorraldust, arstiabi kättesaadavust, ravi kvaliteeti, sealhulgas haiguste ärahoidmist, arstiabi järjepidevust ning koostööd patsientidega.

Kalda sõnul oli tänavu neid perearstikeskusi, kes soovisid ennast teistega võrrelda, palju rohkem kui eelmisel aastal ja neid, kes vastasid kõrgeimale tasemele, koguni kaks korda enam. «Kindlasti on väga häid praksiseid veel rohkem, aga kõik pole tänaseks veel nii kaugele jõudnud, et ennast hinnata lasta,» sõnas ta.