Andmekaitse inspektsioon ei nõustu Viljandi maavanema Lembit Kruuse probleemipüstitusega, et andmekaitse seadus kollatõve leviku tõkestamisel piduriks osutub.
Andmekaitse ei takista kollatõve leviku piiramist
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Stiina Liivranna sõnul on selline rõhuasetus vildakas ja viitab seadusandluse lünklikule tundmisele: «Tavaolukorras on arstil tõepoolest kohustus hoida saladust, kuid nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus sätestab arsti kohustuse korraldada nakkushaigega kokkupuutunud isiku terviseuuringu ja vajadusel määrata ravi – see ei olegi maavanema ega ühegi teise ametniku pärusmaa.»
«Lisaks on võimalik saada selliseid andmeid isikute enda nõusolekul, näiteks kutsudes üles neid inimesi end vaktsineerida laskma, kelle lähedane on nakatunud. Sundkorras vaktsineerimine oleks nagunii võimatu,» lisas Liivrand.
«Taaskord on tekkinud olukord, kus andmekaitse on sobiv vabandus ametnike mugavusest tingitud abitusele,» ütles Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.
Seega olukorras, kus inimene ise avaldab soovi end haiguse eest kaitsta, ei ole Liivranna sõnul takistuseks ei andmekaitse ega ükski tervishoiuteenuse osutamise reegel.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles ETV hommikuses saates «Terevisioon», et eilsel omavalitsuste juhtide kohtumisel oldi valmis vaktsineerimist osaliselt, juhtumipõhiselt kompenseerima. «Takistuseks sai tegelikult natukene andmekaitseseadus. Me ei tea, kes on haiged – koolidirektor ei tohi öelda, perearst ei tohi öelda ja terviseameti esindaja ei tohi ka öelda,» ütles Kruuse.
«Me ei tea ka riskigruppe. Me ei saa teada, kes on haigestunud. Ega me lausvaktsineerimist ei tee, aga me peaksime teadma, kes on need inimesed, kes on suhelnud selle haige inimesega, pidevas kontaktis olnud,» lisas ta.
Andmekaitse inspektsiooni poole ei ole seni kõnealuste kaebustega pöördutud.