/nginx/o/2011/03/10/534958t1h0dc6.jpg)
Suitsetamine suurendab keskmiselt 1,5 korda võimalust haigestuda hulgiskleroosi ehk sclerosis multiplexi, näitas hiljuti rahvusvahelises teadusajakirjas Public Library of Science avaldatud analüüs.
Suitsetamine võib suurendada hulgiskleroosi haigestumise riski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüüsi kohaselt kinnitavad erinevad uuringud suitsetamise ja hulgiskleroosi seoseid, eelkõige suurendab suitsetamine haigestumise riski geneetilise eelsoodumusega inimestel.
«Erinevad uuringud on tõestanud, et sclerosis multiplexi haigestumise risk on suurem geneetiliste ja keskkonnategurite koostoimes,» kinnitas Tartu Ülikooli närvikliiniku dotsent Sulev Haldre «Suitsetamine on üks taoline keskkonnategur, mida tegelikult saab vältida. Teadlikumalt tervislike eluviise järgides saab maandada nii sclerosis multiplexi kui ka teiste haiguste riske.»
Lisaks on teadlased uurinud suitsetamise ja koesobivusantigeenide (HLA) seoseid sclerosis mulitplexi haigestumisega. Varasemast oli teada, et geen HLA DRB1*15 suurendab riski hulgiskleroosi tekkeks ning geen HLA A*02 on vastupidiselt kaitsva toimega. Suitsetamist ning HLA geene uuriti suitsetajatel ja mittesuitsetajatel, sclerosis multiplexi haigestunud inimestel ja tervetel. Tulemustest järeldasid autorid, et suitsetajatel mõlema geneetilise riskiteguriga oli 13,5 korda suurem tõenäosus haiguse tekkeks kui mittesuitsetajatel ilma kummagi geneetilise riskitegurita.
Toetudes erinevate uuringute tulemustele järeldas ajakirjas avaldatud analüüs, et suitsetamisest põhjustatud immuunreaktsioon kopsudes võib järgnevalt viia sclerosis multiplexi tekkeni geneetiliselt vastuvõtlikel inimestel.
Mis on hulgiskleroos?
- Sclerosis multiplex ehk hulgiskleroos on kesknärvisüsteemi ehk pea- ja seljaaju haigus, mis kõige sagedamini esineb noortel inimestel vanuses 20 – 40 eluaastat.
- Tegu on eluaegse haigusega, mis kulgeb vahelduvate ägenemiste ja paranemistega või krooniliselt ning progresseeruvalt. Haiguse sümptomid ja kulg on suurel määral individuaalsed.
- Eestis põeb sclerosis multiplexi ligi 1500 inimest.