Tööinspektsioon teatas, et Eestis on tööõnnetuste puhul peamiseks probleemiks õnnetuste alaregistreerimine. Inspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Suntsi sõnul jäetakse tavaliselt teatamata kergematest tööõnnetustest.
Ettevõtted salgavad enamiku tööõnnetustest maha
Küll aga on inspektsiooni andmeil suurenenud kergete tööõnnetuste osakaal. «Sel võib olla kaks põhjust: kas tööõnnetused muutuvadki kergemaks, mis on positiivne. Või siis on hakatud tööõnnetusi korralikumalt registreerima,» märkis Sunts.
2009. aastal oli kergete tööõnnetuste osakaal 79 protsenti kõigist tööõnnetustest, 2010. aastal aga 77,2 protsenti. Võrdluseks: 2005. aastal oli nende osakaal 70,1 protsenti.
Sotsiaalministeeriumi analüütik Ester Rünkla sõnul on 2009. aastal läbi viidud Eesti tööelu uuringu järgi juhtunud tööõnnetusi 2,4 protsendi töötajatega. «Selle loogika järgi on 2009. aastal toimunud 11 503 tööõnnetust, kuid tööinspektsiooni jõudnud andmetel on neid palju vähem,» nentis ta.
Reaalselt registreeriti tööinspektsioonis 2009. aastal 2939 tööõnnetust, neist 597 rasket ja 19 töösurma. Reaalselt registreeritud tööõnnetuste arv moodustab uuringu tulemusel saadud arvust vaid neljandiku.
Uuringu käigus küsitleti viie ja enama töötajaga firmade tööandjaid ja töötajaid, kokku 1332 organisatsiooni esindajat ja 4609 töötajat.
Tööandjale ei kaasne tööõnnetuse registreerimisega mingeid vahetuid sanktsioone. Töötajale on kasulikum tööõnnestus registreerida, sest sel juhul saab ta haigushüvitist 100-protsendiliselt. Tavalise haigestumise puhul on hüvitis väiksem.
Tööinspektsioonile esitatavas tööõnnetuse raportis märgitakse tööõnnetuse raskusaste arsti poolt esitatud teatise alusel. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Kui töötajale ei määrata töövõimetust ja tööandjal puudub arsti teatis, märgitakse õnnetuse raskusastmeks kerge.