Andres Võrk: omaosaluse suurenemine tervishoius suurendab vaesusriski

Töötus suurendab vaesusriski. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Andres Võrk uuringufirmast Praxis ütles perearstide sügiskonverentsil vaesusriski ja tervise seostest kõneldes, et kõige halvem mõju on omaosaluse suurenemisel, mistõttu paljud inimesed ei saa endale ravimeid lubada.

Vaesusel on palju erinevaid dimensioone, aga peamine idikaator on sissetulek. Kõige suurem vaesusrisk on Võrgu sõnul seetõttu töötutel - 60 protsenti töötutest asub allpool suhtelist vaesuspiiri. Teise vaesusriski rühma moodustavad muud mitteaktiivsed inimesed, kellest iga kolmas on vaesusriskis.

Pensionärid on meil vaesuspiiri lähedal. 2009. aastal sai see elanikkonna rühm suhteliselt hästi hakkama, aga nende staatus kõigub - kord on nad veidi allpool, siis jälle ülalpool vaesusriski. Paremini saavad hakkama paaris elavad lasteta eakad. Kõige suurem vaesusrisk on aga üksikutel eakatel - 80 protsendit neist on allpool vaesuspiiri. Järgnevad üksikvanemad ja paljulapselised pered.

Hea uudisena teatas Võrk, et ravikindlustuseta inimeste osakaal on langenud uuringute kohaselt 6-7 protsendilt 4 protsendi peale. Mõningatel andmetel on see protsent praegu 6 lähedal. Ligi 70 protsenti neist on mehed.

Inimesed kulutavad kõige rohkem ravimitele. Omaosalus on liigutanud inimesi allapoole absoluutset vaesuspiiri. Üksikutest pensionäridest 11 protsenti ehk iga kümnes on kukkunud viimasel aastal allapoole vaesuspiiri.

Vaesematel moodustavad ravimid suure osa leibkonna maksevõimest. Kui viiendik läheb tervishoiule, siis on ka suurem vaesusrisk. See kasvab, kui peres eakad ja haiged.

Tervishoiuteenuste kasutamisest on paljud majanduslikel põhjustel loobuma sunnitud - aasta jooksul ei saanud 5 protsenti seetõttu perearstile, eriarstile samapalju, hambaravi ei saanud iga neljas inimene.

Nende osakaal, kel ravikindlustuse puudumine probleemiks, on Võrgu sõnul siiski langenud. Kohalikud omavalitsused sageli maksavad ravi neile kinni. Ravikindlustuse puudumine pole analüütiku hinnangul nii suur probleem kui muud majanduslikud põhjused, nagu tranpordi või lapsehoiu puudumine.

Mida teha? Võimalusi on kaks - kas laiendada kindlustatutega võrdsustatud isikute ringi või luua mittekindlustatud inimestele teistega võrdsed tingimused. Neid, kes ennast ise kindlustavad, on alla poole.

Riigi kulul ravitavate inimeste hulk on kasvanud seetõttu, et hakati maksma registreeritud töötute eest. Samas on töötukassa tunnistanud, et ravikindlustuse laiendamine töötutele pole olnud kõige mõttekam, sest töötukassa koormus kasvas seeläbi poole võrra.

Oluline oleks hakata pakkuma pereastiteenust kõigile, kuid valitsus pole seni vastavat eelnõu toetanud, mistõttu asi seisab poliitikute taga..