Viljandimaal kasvas kollatõppe nakatunute arv 50ni

Mirjam Mäekivi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käte pesemine aitab ennetada kollatõppe haigestumist.
Käte pesemine aitab ennetada kollatõppe haigestumist. Foto: SCANPIX

Viljandimaal registreeriti reedel 50. A-hepatiiti ehk kollatõppe nakatunu, nädalaga on Viljandimaal kinnituse saanud kollatõve juhtude arv kasvanud kuue võrra.

Haigestunute seas on eelkooliealisi lapsi, kooliõpilasi, üliõpilasi, töölisi, töötuid, koduseid ja pensionäre.

Terviseamet ei ole seni jõudnud nakatumise algallika ehk esimese haigestunu jälile. Praeguseks on veterinaaramet välistanud, et kollatõvepuhangu allikas on toit, toidukäitlemisega seonduv ning vesi.

Kuigi esmane nakkusallikas ei ole selge, on selge, et hetkel levib nakkus kõige suurema tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu.

Esmaspäeval Viljandi maavalitsuses kogunenud A-hepatiidi ennetuse töörühm prognoosib oktoobris kollatõve senisest laiemat levikut noorte seas.

Erilist tähelepanu nõuab töörühma hinnangul asjaolu, et kolmandik haigestunutest on noored, kes võisid septembris seoses kooli algusega kontaktide kaudu haigust enese teadmata levitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles