/nginx/o/2011/10/03/777298t1h863c.jpg)
Karskusseltsi esimees Lauri Beekman juhib tähelepanu, et alkoholitarvitamisel töökohtades on kaugele ulatuvad kahjulikud tagajärjed.
Karskusliit: alkohol teeb tööl palju kahju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alkoholitarvitamine ja kohatine liigtarvitamine suurendab tööle hilinemist ja sealt vara lahkumist või töölt ajutiselt kõrvaldamist, millega kaasnevad produktiivsuse langus, ebasobiv käitumine, vargused ja teised kuriteod ning halvenenud kaastöötajate vahelised suhted,» selgitas karskusliidu juht.
Ta lisas, et alkoholi tarvitamine rikub hoogsalt meie maa rahvusvahelist mainet. Pealkirjad nagu «Soomlased: miks Eesti ehitajad lõunapausil õlut joovad?», «Eesti veokijuht puhus Soomes alkomeetrisse 2,05 promilli» või «Purjus Eesti autojuht suri Lübecki sadamas» mõjuvad Beekmani sõnul meie mainele palju võimsamalt kui ükskõik milline uhke positsioon kuskil edetabelis.
On tuvastatud otsene suhe elaniku kohta tarvitatud alkoholi kogusel ning haiguse tõttu töölt puudumistel. Üks Rootsi uurimus leidis, et ühe liitri lisandumine üldrahvalikus tarbimises oli seotud 13 protsendi suuruse kasvuga haiguse tõttu töölt puudumisega meeste seas.
Uurimused on näidanud, et 59 miljardi euro suurusest alkoholiga seotud sotsiaalsest kahjust Euroopas moodustavad ligi poole kaotused töö tootlikkuses.
«Ka Eesti riik kannab töökeskkonna ja alkoholi seose tõttu suuri rahalisi kahjusid, mis jäävad tõenäoliselt statistiliselt välja toomata. Kuid riigi rahakoti peale mõeldes võiks antud valdkonnaga tegelemine olla kindlasti üheks oluliseks prioriteediks,» lausus Beekman.
Inimese tasandilt vaadates on alkoholivaba töökeskkond aga fundamentaalne inimõigus. WHO Euroopa alkoholiharta tõdeb, et «kõigil inimestel on õigus õnnetuste, vägivalla ja teiste alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgede eest kaitstud perekonna-, ühiskonna- ja tööelule».
Iga tööandja võib kehtestada oma töötajatele neid suunavad ja kaitsvad alkoholipoliitika põhimõtted ning neid teadvustada ja ka jõustada. Kõige enam paistab selline tööandja järelevalve toimivat transpordi valdkonnas.
Soomes kehtestati 1. augustist kord, mille kohaselt peab iga koolibuss olema varustatud alkolukuga, mis välistab alkoholijoobes juhi rooli sattumise.
Eesmärgiks ei peaks olema korda rikkunud inimeste karistamine ja töökeskkonnast eemaldamine, vaid nende aitamine, kuna väga sageli on tegemist välist sekkumist vajavate inimestega. Meil aga pole tööandjal sageli kuhugi pöörduda.
Alkoholisõltuvuses oleva inimese puhul ei piisa ainult selgete reeglite kehtestamisest. Ta vajab abi. Kuid kas Eesti tööandjal on võimalik inimesi abi saamiseks piisavalt kuskile suunata või jääb üle lihtsaim ja loogilisim variant – korda rikkunu vallandada ja tööle võtta uus inimene?
Tulemuseks on aga töölt võõrdunud ja tööturule mittesobivad sõltlased. Tööpuudusest tuleneva stressi maandamiseks pöördutakse veelgi enam alkoholi poole. Inimene satub surnud ringi – ei saa tööd, kuna on probleem alkoholiga ja see süveneb, kuna pole tööd ja sotsiaalset kindlustatust.
Hetkel on käimas sotsiaalministeeriumi ja SA Innove koordineeritud Euroopa sotsiaalfondi avatud taotlusvoor, kus kohalikud omavalitsused saavad taotleda toetust tööealiste sõltuvushäiretega inimeste tööturule naasmist või püsimist toetavate teenuste arendamiseks paikkonnas. See on hea võimalus kohalikule omavalitusele teha koostööd muuhulgas tööandjatega ja leida vahendeid oma piirkonna sõltuvushäiretega inimeste abistamiseks.