Viljandi maavanem: peame kaitsma A-hepatiidi eest terveid

Lembit Kruuse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna Viljandi maavanema Lembit Kruuse juurde kogunenud asutuste juhid arutasid A-hepatiidi ennetusega seonduvat ja leidsid, et tuleb tegeleda tervete inimestega, et neid haiguse eest kaitsta.

«Paanikat ei ole ja A-hepatiidiga karantiini ei tule, lausvaktsineerimist samuti mitte,» kinnitas Kruuse.

Nädalaga lisandus Viljandi maakonnas 11 uut haigusjuhtumit ja kokku on nüüd seal A-hepatiiti diagnoositud 55 elanikul. Viljandi linnas elab neist 48 inimest, lisaks maakonnas 7 inimest. Väljastpoolt maakonda haigestunuid on 12, kes kõik on olnud seotud Viljandiga.

«Lähemad paar nädalat peaksid näitama, mis tegelikult juhtus septembri alguses, kui lasteasutuste ja koolide tegevuse alates võisid A-hepatiidi-kontaktsed enese teadmata kollektiivis haigust levitada. Kuna nooremad inimesed võivad A-hepatiidi kergemalt läbi põdeda ja immuunsuse saada, siis võib juhtuda, et A-hepatiidi sümptomid aetakse segi tavaliste gripi või külmetushaiguse sümptomitega ja arsti juurde ning sealt õige diagnoosini ei jõutagi,» rääkis Jelena Sova terviseametist.

Ta lisas, et nii nagu turbasoos on tuli, nii on ka hepatiidiga, et iial ei tea, kas pinna all veel lõõmab tuld või mitte. Ta soovis kõigile südamele panna, et A-hepatiit on vaktsiinvälditav nakkushaigus ja vaid kaitsesüst annab sajaprotsendilise kaitse. Hügieenireeglite täitmine on seejuures elementaarne.

Maavanem Lembit Kruuse tänas kõiki riigiametnikke, kes ühiselt A-hepatiidi ennetustegevusse järjepidevalt panustavad ning eraldi Viljandi politseid, mis leidis võimaluse politseiametnikud vaktsineerida.

Ta lisas, et kõik elanikud on tähtsad, kuid arvestades nakkuse olemust ja levikut, tuleb eeskätt tõhustada koostööd riskigruppidega tegelemisel. Teadaolevalt on selleks noored, kes jagavad omavahel maiustusi, joogipudeleid ja muud, samuti suhteliselt liikuva ja tabamatu eluviisiga eluheidikud.