/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/10/04/778424t1h767b.jpg)
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna immunoloogia õppetooli teadur Koit Reimand ütles, et tänavu Nobeli tervisepreemia pälvinud teaduslikud avastused on kahtlemata epohhiloovad.
Eesti spetsialist: tervise-Nobeli saanud avastused on epohhiloovad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nobeli meditsiinipreemia said tänavu kolm teadlast immuunsüsteemi puudutavate avastuste eest: Kanada teadlane Ralph M. Steinman dendriitrakkude avastamise eest ning ameeriklane Bruce A. Beutler ja Luksemburgist pärit Jules A. Hoffmann, kes avastasid retseptorvalgud, mis aktiveerivad organismi immuunsüsteemi.
Reimand selgitas, et preemia pälvinud avastused kuuluvad loomuliku immuunsuse valdkonda ja on olnud «aluseks loomuliku immuunsuse, võiks öelda, renessansile.»
«Immunoloogia-alaseid avastusi on hinnatud Nobeli preemia vääriliseks tosinal korral, kuid ligi poolsada aastat on need kõik olnud seotud omandatud immuunsusega,» märkis ta.
Steinmani avastatud dendriitrakud toimivad immuunsüsteemis Eesti spetsialisti sõnul justkui kindralstaabi koosseisu kuuluvad luurajad. «On nende rakkude «otsustada», kas ja mis tüüpi immuunvastuse teket indutseerida.»
Beutleri ja Hoffmanni avastatud Tolli-laadsed retseptorid on valgud, mis «tunnevad ära» haigustekitajate stereotüüpseid molekulaarseid mustreid. Nende abil suudavad näiteks dendriitrakud eristada ohte ja ohutut.
Reimand lisas veel, et värskete nobelistide avastused on loonud uusi võimalusi mitmete haiguste ravimiseks, kuid piisavalt tööd ja laialdasemad edusammud sel tööpõllul seisavad veel ees.