P, 25.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aaviksoo: tervise rahastamise ülevaade näeb asja haigekassa mätta otsast

Sirje Niitra
Aaviksoo: tervise rahastamise ülevaade näeb asja haigekassa mätta otsast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ain Aaviksoo.
Ain Aaviksoo. Foto: Peeter Langovits

Praxise tervisepoliitika programmi juhi Ain Aaviksoo hinnangul on sel nädalalal esitletud ja WHO osalusel valminud Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse ülevaade meie haigekassa PR-projekt, mis kordab juba varem välja öeldud tõdesid.


Aaviksoo sõnul ei leidu selles dokumendis ühtegi kriitikanooti haigekassa enda kohta, küll aga näidatakse näpuga riigi ja valitsuse tegematajätmiste suunas. Kuna selles töös pole ära toodud metoodikat, siis pole tema hinnangul tegu uuringuga. Tema sõnul ei selgu ka, kuidas järeldused saadud on.

Aaviksoo sõnul pole ka tänavu valminud ülevaates midagi uut võrreldes poolteist aastat tagasi tehtud analoogilise ülevaatega. Selles on terve rida väiteid, kuid ei selgu, kust need on pärit. «Tegu on haigekassa sõnavõtuga, mille juurde on WHO ekspert asjale kaalu andmiseks juurde kutsutud. Samas ei ole kaasatud teisi olulisi partnereid ja see teeb murelikuks,» märkis ta.

Ettepanekuna, mida tuleks tõsiselt võtta ja mida on varemgi välja toodud, nimetas tervisepoliitika ekspert avaliku rahastamise baasi laiendamist praeguselt sotsiaalmaksult kogu teenitavale tulule. «Kuna pikaajaline lahendus sellele probleemile on leidmata, on hea, et sellele jätkuvalt tähelepanu pööratakse, aga seda oleme meiegi teinud,» selgitas ta.

Samas juhtis Aaviksoo tähelepanu ka kõnealuse ülevaate vastuokslikkusele. Näiteks räägitakse seal hooldusravi omaosaluse tasust, mis peaks teenuse kättesaadavust parandama. On teisigi soovitusi, mis pole tema hinnangul kuigi hästi arusaadavad.

Praktikas tähendaks tervishoiu tulubaasi suurendamine kas ravikindlustuse maksmist pensionide pealt, dividendide täiendavat maksustamist või ravikindlustuse arvestamist mitte üksnes sotsiaalmaksust, vaid kogu teenitud tulu pealt. Praegu on väga palju tulusid, mille pealt tulumaksu arvestatakse, aga sotsiaalmaksu mitte. Mõnes riigis laekub tervishoiule raha ka näiteks kapitalimaksust.

Kulude kokkuhoiu osas on ülevaade Aaviksoo sõnul kesine, piirdudes rohkem haigekassa senise tegevuse kiitmisega.

Rahandusministeeriumi tellitud Praxise analüüs Eesti tervishoiu rahastamisest valmib umbes kuu aja pärast.

Märksõnad
Tagasi üles