/nginx/o/2011/09/08/740640t1h034b.jpg)
Suvel Viljandist alguse saanud ja nüüdseks üle Eesti levinud kollatõvepuhangu algallikas võib jääda kindlaks tegemata.
Viljandi kollatõvekolle võib jääda kindlaks tegemata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida aeg edasi, seda raskem on tuvastada allikat, millest haiguspuhang alguse sai, sellegipoolest jätkavad spetsialistid epidemioloogilist luuret, kirjutab Õhtuleht.
«Esimene kahtlus oli teatavasti arbuusid, mis hiljem sada protsenti kinnitust ei leidnud,» kirjeldab tehtud tööd terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. Teine kahtlus oli massiüritused, aga ka see ei tundu paika pidavat, sest miks oleks tõbi pidanud folgirahva seast välja valima ainult Viljandi linna inimesed?
Saluri sõnul on praktika, et A-hepatiidi allikat ei suudetagi tuvastada, maailmas üsna levinud, eelkõige seetõttu, et haigusel on pikk peiteaeg.