Puust ja punaseks: kas päikesekreemid võivad nahka kahjustada?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikesekreemides sisalduvate kemikaalide ohutust kontrollitakse pidevalt.
Päikesekreemides sisalduvate kemikaalide ohutust kontrollitakse pidevalt. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Oma naha kaitsmine päikese eest on kõige tõhusam viis nahavähiriski vähendamiseks. Viimastel aastatel on arutletud nii päikesekaitsetoodete kasutamise kui ka mittekasutamisega seotud riske, eelkõige seoses mõnede päikesekaitsetoodetes kasutatavate nanosuuruses koostisosadega.

Euroopa Komisjoni Tarbijaohutuse teaduskomitee (SCCS) ja nanomaterjalide kasutamist käsitleva töörühma hinnangul on Euroopa turul olevad kosmeetikatooted tervisele ohutud, vahendab Terviseuudised

Nanomaterjale kasutatakse kosmeetikatoodete koostisainetena erineval otstarbel, näiteks UV-filtritena (titaandioksiid või tsinkoksiid), pigmendina (näiteks taimne süsi) või antimikroobse ainena.

Nanomaterjalide kasutamist kosmeetikatoodetes reguleeritakse Euroopas kosmeetikatoodete määrusega (EÜ) nr 1223/2009, milles nõutakse, et tarbijaohutuse teaduskomitee (SCCS) hindab ja esitab teaduslikke arvamusi nanomaterjalide kasutamise ohutuse kohta kosmeetikatoodetes ning annab koostöös asjaomaste ametiasutustega juhiseid andmenõuete ka katsemeetodite kohta, mille puhul võetakse arvesse nanomaterjalide konkreetseid omadusi.

SCCS hindab kosmeetikatoodete koostisaineid, sealhulgas nanomaterjale, et uurida, kas need on inimeste tervisele ohutud. Teisi ohutusega, näiteks keskkonnaga, seotud küsimusi hindavad aga muud reguleerivad asutused.

2013. aastal avaldas SCCS arvamuse, milles märgitakse, et nanotitaandioksiidi kasutamine UV-filtrina naha kaudu pealekantavates päikesekaitsetoodetes kuni 25 protsendise kontsentratsiooni juures on tervele, vigastamata ja päikesepõletusega nahale ohutu (SCCS/1516/13). Kui aga nanomaterjali pinda muudetakse muude koostisainetega, võib see siiski muuta materjali omadusi ning selle tulemusel võivad tekkida erinevad nanomaterjali variatsioonid

Päikesekaitsetoodetes kasutatava nanotitaandioksiidi puhul leidis SCCS, et ka pinnamuutuste tagajärjel tekkivad variatsioonid on ohutud. SCCS avaldas hiljuti arvamuse (SCCS/1580/16), milles hindas, kas muude materjalidega kaetud nanotitaandioksiidi saab nahale pealekantavates kosmeetikatoodetes UV-filtrina kasutamisel ohutuks pidada. Komitee järeldas, et konkreetsetes kogustes kolme muu kattematerjaliga kaetud titaandioksiidi nanomaterjalide kasutamist kosmeetikatoodetes, mis on mõeldud tervele, vigastamata või päikesekahjustatud nahale, võib samuti pidada ohutuks.

Järeldused põhinevad peamiselt naha kaudu imendumist käsitlevatel uuringutel, mis näitasid, et need nanomaterjalid ei imbunud nahka ega kehasse.

Uued tõendid

SCCS vaatab oma arvamusi läbi, kui avaldatakse uusi teaduslikke tõendeid. Hetkel vaatab komitee üle kosmeetikatoodetes sisalduvate nanomaterjalide ohutuse hinnangut käsitlevaid juhiseid (SCCS/1484/12), et võtta arvesse teaduslikke arenguid nanotehnoloogia valdkonnas ja uusi katsemeetodeid.

Kuni SCCS tegeleb selliste küsimustega, saavad tarbijad olla kindlad, et Euroopas kosmeetikatoodetes kasutatavad nanomaterjalid on juba läbinud maailma kõige karmimad ohutushindamised. Pigem peaks muretsema päiksekaitse toodete mittekasutamise pärast. Päikesekaitsetoodete kasutamine on ka üks Euroopa vähitõrje reeglistiku 12 vähiriski vähendamise moodusest!

Allikas: Euroopa Komisjon

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles