HIV vaktsiin näitas esimest korda inimkatsetes piisavat tõhusust

Esimene eksperimentaalne HIV vaktsiin, mis näitas ka inimkatsetes piisavat tõhusust.

FOTO: MUJAHID SAFODIEN / AFP

Ajakirjas The Lancet avaldatud uuringus kirjeldatakse, et eksperimentaalne HIV-1 vaktsiin oli hästi talutav.

Katsetatud vaktsiin suutis tekitada tugevat ja ühesugust immuunvastust HIV-negatiivsetel tervetel täiskasvanutel ja reesusmakaakidel. Lisaks aitas vaktsiinikandidaat ahve kaitsta HIV-sarnase viiruse eest, kirjutab Piret Rospu portaalis Med24

Globaalselt on HIV-positiivseid või AIDS-i haigestunud inimesi 37 miljonit ja igal aastal lisandub hinnanguliselt 1,8 miljonit nakatunut. Käesolev on viies eksperimentaalne HIV-1 vaktsiinikandidaat, mis on viimased 35 aastat maailma laastanud HIV/AIDS epideemia jooksul inimkatsetes tõhususuuringuteni jõudnud. Eelmisest neljast vaktsiinist vaid üks suutis näidata inimestel tõhusat kaitset viiruse vastu – 31 protsenti, mida peeti aga liiga madalaks, et vaktsiini tavakasutusse tuua. 

Varasemad HIV-1 vaktsiinikandidaadid on tüüpiliselt olnud limiteeritud teatud maailma piirkondadega, kuna erinevates piirkondades levivad erinevad HI-viiruse tüved. Praeguses testitavas vaktsiinis on sees «mosaiik» erinevatest HIV-i tüvedest, niisugune kombinatsioon aitab esile kutsuda immuunvastust laia spektri erinevate HIV tüvede suhtes. 

I/IIa faasi kliinilisse uuringusse haarati ligi 400 tervet HIV-negatiivset täiskasvanud 18-50-aastast inimest 12 kliinikust Ida- ja Lõuna-Aafrikas, Tais ja USA-s. Katseisikutele anti üht seitsmest vaktsiini kombinatsioonist või platseebot; 48 nädala jooksul vaktsineeriti neid neli korda. Leiti, et kõik vaktsiinikombinatsioonid suutsid tekitada HIV-vastase immuunvastuse tervetel inimestel ja kõik olid hästi talutavad.

Immuunvastus erinevate antikehade suhtes oli inimestel ja ahvidel võrreldava tugevuse, kineetika, fenotüübi ja kestusega. Kõrvaltoimete esinemissagedus oli sarnane, nii lokaalsed kui süsteemsed kõrvaltoimed olid enamasti kerged-keskmised. Viiel osalejal esines kolmanda raskusastme kõrvaltoimeid nagu kõhuvalu, kõhulahtisus, asendist sõltuv pearinglus või seljavalu. Neljanda raskusastme kõrvaltoimeid ega surmasid ei raporteeritud. 

Paralleelses uuringus hinnati samade mosaiiksete vaktsiinide immunogeensust ja kaitsetõhusust 72 reesusmakaagil. Pärast vaktsineerimist püüti ahve nakatada SHI-viirusega (simian-human immunodeficiency virus) – HIV-sarnase ahve nakatava viirusega. Pärast kuuekordset viirusega kokkupuudet püsis nakkusest täiesti vabadena 67 protsenti vaktsineeritud ahvidest. Milline oleks vaktsiini tõhusus inimeste puhul, ei ole praegu teada. Praegu ei ole olemas ka ühtegi kindlat immunoloogilist mõõdupuud, mille abil ennustada HIV-nakkuse vastast kaitset inimestel. 

Saadud tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatlikult. Väljakutsed HIV-vastase vaktsiini väljatöötamisel on pretsedenditud ja HIV-spetsiifilise immuunvastuse teke ei tähenda ilmtingimata kaitset nakkuse eest. Praeguseks on alustatud juba IIb faasi uuringut Lõuna-Aafrikas, sellega püütakse välja selgitada vaktsiini tõhusus 2600 nakkusest ohustatud naisel.

Hoolimata suurtest edusammudest HIV ravis ja profülaktikas jätkab HIV-positiivsete isikute arv suurenemist üle kogu maailma. Isegi mõõdukalt tõhusa HIV-vaktsiini kasutuselevõtmine koos arenevate ravi- ja ennetuse meetmetega võiks tuua kaasa olulise erinevuse globaalse epideemia mõõtmetes. Kas vaktsiin Eestis kasutusele tulla saab, on vähetõenäoline, sest meil on levinud uut tüüpi HIV-alavorm CRF06, mida lähedal asuvates riikides ei esine.