Ärevushäired on väga levinud, eri uuringute põhjal kannatab nende all 10–28 protsenti inimestest.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9 nähtamatut põhjust, mis võivad ärevushäiret süvendada
Kui teatud stressiallikad on meile hästi teada – kool, töö, kodused kohustused, pereprobleemid – siis on ka mitu nähtamatut põhjust, mis võivad olla ärevushäirete taga.
MSN toob välja mõned neist, millele sa ehk isegi mõelda pole osanud.
- Seedeprobleemid. Su seedekulgla võib olla otseselt seotud sinu tunnetega. On sul kunagi olnud «kõhutunnet» või kõhus lendlemas justkui liblikad? Need on vaid ühed paljudest viisidest, kuidas sinu kõht ja aju omavahel ühenduses on. Stressihormoonid mõjutavad tervet seedekulglat, võides põhjustada kõrvetisi, ärritunud soole sündroomi, haavandeid ja muutusi serotoniinitasemes.
- Valede inimestega aja veetmine on kõige hullem asi, mida sa saad endale teha. On oluline end positiivsete inimestega ümbritseda – nad tõstavad su tuju, ajavad naerma ning aitavad elu rõõmsamates toonides näha.
- Üksi olemine. Kui sa kannatad ärevushäirete all, ei ole tark mõte olla oma mõtetega üksinda. Ära lase ärevusel end kontrollida, võta ohjad enda kätte.
- Kohv. Kofeiin on stimulant ehk erguti ning kui sa juba oled hädas ärevusega, siis see vaid võimendab seda.
- Alkohol. Alkohol ja teised droogid võivad ajutiselt tekitada tunde, et oled lõõgastunum, aga pikas perspektiivis teeb see asjad vaid hullemaks.
- Nutiseadmed. Eriti nende kasutamine enne magama minemist. Sinised ekraanid mõjutavad su bioloogilist kella ja võivad põhjustada unehäireid.
- Su lemmikspordimeeskond. Kõik jalgpallisõbrad, kes ei elanud sel MMil kaasa Prantsusmaale, teavad, mida see tähendab. Kui su lemmikmansa kaotab, ei tee see sind mitte ainult kurvaks – su kehas möllab adrenaliin. Krooniline stress võib aga tervisele mõjuda.
- Sotsiaalmeedia. Teiste inimeste stressirikastele juhtumitele kaasa elamine suurendab stressi ka meis endis, näitavad paljud uuringud. Seda nimetatakse «hoolimise lõivuks». Lisaks on sotsiaalmeedia kasutamist seostatud negatiivse kehakuvandi tekkimisega, mis on samuti lisastressiallikas.
- Migreen. Peavalud võivad olla sümptomiks ja vahel ka väga heaks ärevushäirete indikaatoriks. Migreeni all kannatajatel on aga suurem tõenäosus depressiooniks, ärevushäireteks ja bipolaarseks häireks, viitab üks uuring.