Viis laste terviseprobleemi, mis võivad jäljendada aktiivsus- ja tähelepanuhäiret

Raskused õppimises, käitumises ja suhtlemises ei pruugi alati aktiivsus- ja tähelepanuhäirele viidata. Foto: JCB Prod / PantherMedia / JCB Prod

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire puhul on häiritud keskendumine ja tähelepanu koondamine vaimset pingutust nõudvale tegevusele. Lastel väljendub häire sageli hüperaktiivsusena. 

Viimaste uuringute järgi loetakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire(ATH) levimuseks lastel 4-8 protsenti ja täiskasvanutel 3-5 protsenti, kirjutab Peaasi. Harvardi ülikooli terviseportaalis kirjutatakse, et kuigi häire on levinud, ei ole see ainuke keskendumist, käitumist ja õpitulemusi mõjutav probleem, mis lastel võib esineda.

Väljaande kohaselt võivad paljud teised häired või haigused aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid jäljendada ning sel moel võib tegelik mure varju jääda. Samal põhjusel on enne ATH diagnoosi andmist vaja last põhjalikult kontrollida, et välistada muud lastel levinud terviseprobleemid.   

1. Kuulmisprobleemid

Kui sa ei kuule hästi, on raske tähele panna ning tähelepanu on kerge hajuma. Kuigi lapse kuulmist kontrollitakse peale sündimist, ei pruugita kõiki probleeme üles leida. Lastel võivad kuulmisprobleemid tekkida ka paljudest kõrvapõletikest. Käitumis- või kuulmisprobleemiga lapsel soovitatakse teha kuulmistest.

2. Häired õppimises ja kognitiivsetes võimetes

Kui lapsed ei mõista, mis nende ümber toimub, on raske klassiruumis toimuvale keskenduda. Lastel, kel on probleeme arusaamisega, võib olla ka raskusi suhetes teiste inimestega. Seetõttu tuleks iga last, kel koolis hästi ei lähe, tema vajaduste järgi aidata. Igas koolis on võimalused arenguvestluste tegemiseks.

3. Uneprobleemid

Lapsed, kes ei saa piisavalt magada või magavad halvasti, võivad kannatada ka käitumis- ja õppimishäirete all. Arst peaks kindlasti läbi vaatama lapse, kes regulaarselt norskab, eriti siis, kui tema öises hingamises tekib pause. Vanemad saavad teha nii palju, et jälgida, kas teismeline saab öösel magada vähemalt kaheksa tundi, mitte ei veeda aega telefonis või ei tee õhtul hilja kodutöid.

4. Depressioon või ärevus

On raske keskenduda, kui oled kurb või mures ning pole ebatavaline, et depressioonis või ärevuses laps käitub teisiti või on nö halb laps. Mõlemad meeleoluhäired jäävad sageli diagnoosimata ning ravimata, nii laste kui ka täiskasvanute puhul. Teised vaimse tervise häired võivadki esineda tingituna aktiivsus- ja tähelepanuhäirest või koos sellega.

5. Mõnuainete kuritarvitamine

See on midagi, mida tuleks noorukite puhul kaaluda, eriti siis, kui aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid varasemas eas ei märgatud. Häire diagnoosimiseks peavad isikul olema sümptomid enne 12. eluaastat.