Uuring: puudega laste arv kasvas kaheksa aastaga peaaegu poole võrra

Uuringust tuleb välja, et peamiselt seisavad puudega lastega pered silmitsi kahe olulise probleemiga, milleks on abi ja toetuste alase info ning teenuste kättesaadavus.

FOTO: Paolo Gallo Modena P.IVA 11478570010 / PantherMedia / Paolo Gallo Modena P.IVA 11478570010

Kevadel esitleti valminud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringust selgus, et kaheksa aastaga on puudega laste arv on kasvanud, kuid vajalikud teenused pole kõigile kättesaadavad. 

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ning Turu Uuringute AS koostöös läbi viidud uuringu eesmärgiks oli kaardistada puudega lastega perede majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, erinevate puudega lastele suunatud teenuste vajadused ja nende kasutus, kirjutab laste ja perede osakonna peaspetsialist Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi blogis.

Tegemist on 2009. aastal läbiviidud sarnase uuringu kordusega. Võrreldes 2009. aastaga on puudega laste arv ja osakaal oluliselt kasvanud: kuni seitsmeteist aasta vanustest lastest oli puude raskusaste määratud 2009. aasta 1. jaanuari seisuga 7 368-le.

2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli see kasvanud koguni 12 896 lapseni. Keskmise puudega laste arv kasvas 2 252-lt 5000-ni ja raske puudega 4 292-lt 7 164-ni. Sügava puudega laste arv on ainsana ajas vähenenud, 822-lt 732-le.

Kasvu põhjuseks nii teenused kui parem diagnoosimine

Puudega lastega peresid ühendavate organisatsioonide esindajate sõnul on puudega laste arvu kasvul mitmeid põhjusi. Ühelt poolt on kasvanud puude määramise aluseks olevate haiguste diagnoosimine. Teiselt poolt on laienenud võimalused puudega lastele vajalike teenuste ja rahaliste toetuste saamiseks ja samal ajal kasvanud lapsevanemate teadlikkus sellest, et puue annab mõnedele teenustele tasuta ligipääsu ja seetõttu võidakse lapsele puuet ka sagedamini taotleda.

Uuringust tuleb välja, et peamiselt seisavad puudega lastega pered silmitsi kahe olulise probleemiga, milleks on abi ja toetuste alase info ning teenuste kättesaadavus. Pooled (46-50 protsenti) puudega lastega peredest leiavad, et teave lastele suunatud toetuste, teenuste ja abi kohta on kas pigem raskesti või väga raskesti kättesaadav.

Kuna puudega laste toetamise ja abi süsteem on killustunud riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandite ning sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemi vahel, siis ei ole ka ühte valdavat kanalit, mille kaudu puudega laste pered vajalikku infot saavad.

Sotsiaalteenuseid saab piisavas mahus kasutada vaid kolmandik 

Vanemate hinnangul on enamikke sotsiaalteenuseid saanud piisavas mahus kasutada vaid umbes kolmandik lastest. Kõige enam kasutatakse ja ka vajatakse füsioterapeudi, psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja tegevusterapeudi teenuseid. Kättesaadavuse poolest probleemsemad on ka kogemusnõustaja teenus, sotsiaaltranspordi teenus, tugiisikuteenus ja lapsehoiuteenus – neid vajavad küll vähemad lapsed ja pered, kuid enam kui pooled neid teenuseid vajanutest pole saanud teenuseid üldse või piisavalt.

Samuti puudega lapsed on süsteemide killustatuse tõttu sunnitud läbima eraldiseisvaid hindamisi, kus koostatakse individuaalsed plaanid lastele nii sotsiaalteenuste ja -toetuste kui ka haridusteenuste saamiseks. Ametkondadel aga puudub tervikülevaade laste vajaduste kohta ning puudub teadmine, kas erinevate valdkondade poolt pakutud abi ja tugi on piisav. 

Uuringu küsitlustööd viidi läbi 2017. aasta augustis ja septembris valdavalt veebi kaudu.  Vastajate arv oli kokku 1904 (1828 inimest vastas ankeedile veebis ja 76 silmast-silma küsitlemisel). Vastajateks olid lapse eest peamiselt hoolitsevad pereliikmed.

Sotsialministeeriumi pakutud lahendusi saab edasi lugeda ministeeriumi blogist. 

Populaarne

Tagasi üles