Südamearst Viigimaa: kas infarkti ennetavat aspiriini doosi peaks muutma?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Põhja Eesti Regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Vereringeelundite haigustesse sureb Eestis enim inimesi ning igapäevane südameaspiriin on paljudele arsti poolt soovitatud viis, kuidas trombide tekkimise ohtu ennetada. 

«Kui vaadata inimkonna ajalugu, siis igiammu, kui vigastusi oli palju ja tuli looduses hakkama saada, jäid ellu eelkõige need, kelle veri hüübis kiiremini. Tänapäevastes tingimustes on olukord vastupidine,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa. 

Aspiriini minidoosi võetakse igapäevaselt ennetatavalt insuldi, infarkti ja muude aterosklerootiliste ehk arterite lubjastumisega seotud haiguste ennetamiseks. Südamearst Viigimaa sõnul vähendab see ajuinsuldi ja südameinfarkti riski lausa kolmandiku võrra ja on arteriaalsete trombide ennetamisel efektiivseim ravim.

Euroopas on kasutusel annus on 75, 100 või 150 millirammi ning siiani kehtib seisukoht, et kõik annused on trombide ennetamisel võrdselt efektiivsed, seletas Viigimaa. Hiljuti mainekas teadusajakirjas The Lancet avaldatud suur uuring leidis aga, et madal doos mõjub vaid kuni 70 kilogrammi kaaluvatele inimestele ning vastavalt kehamassile tuleks annust suurendada või ka vähendada.  

«See teadusuuring tekitas teadusmaailmas kõvasti vastukaja ja põhiliselt nähakse vajadust aspiriini doosi osas veelgi täpsemaid uuringuid teha, et arstid oskaks veelgi täpsemalt patsiendi kehakaalule vastavat doosi määrata,» sõnas südamearst. Praeguste teadmiste valguses peaksid üle 70 kilogrammi kaaluvad inimesed võtma 150 milligrammise doosi ja kergemad 75 milligrammi.

Suuremal doosil on omad riskid

Suurem doos on kahjulik maole, võib tekitada kõrvetisi, ka mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid ning isegi verejookse. Ennetava aspiriinidoosi peab määrama arst ning soovitusi, et kindlast vanusest, näiteks 50. eluaastast, peaks kõik aspiriini võtma hakkama, Viigimaa ei poolda. «Seda vajadust võib hinnata nii perearst kui ka südamearst. Aspiriin blokeerib trombotsüütide funktsiooni ja sellega trombi moodustumist, kuid samal ajal kahjustab see ka veresoone seina kaitsevõimet,» seletas Viigimaa.

Umbes 20 protsenti inimestest ei talu hästi aspiriini põhjusel, et see muudab mao happelisemaks. Mao limaskesta kahjustuse oht on ka üks põhjus, miks aspiriini doosi liialt kõrgele tõsta ei maksa tõsta ega seda niisama tarvitada ei tasu. «Küsin tavaliselt inimestelt, kas nad saavad haput õuna süüa, šampust juua või hapukapsast süüa, ilma et kõhus kõrvetama hakkaks. Kui sellega on probleeme ja esineb kõrvetisi, siis ei ole ka aspiriin soovitatav, sest maoga seotud kaebused ja tüsistused tekivad kergemini,» rääkis Viigimaa. Sel puhul on olemas samasuguse toimega preparaadid, mis on retseptiravimid ning arst saab need vajadusel välja kirjutada.

Neil, kel on olnud juba ajuinsult või südameinfarkt või mõni muu aterosklerootiline haigus, tuleb kõigil igapäevaselt aspiriini võtta, sest selle positiivne kasu kaalub üle võimalikud kahjud, rääkis Viigimaa.  Kui aga südame-veresoonkonna haigust või kõrget riski pole diagnoositud ja inimene tunneb ennast hästi, siis praegu seda lihtsalt ennetuseks võtta ei soovitata.

Teoreetiliselt on südamearsti sõnul parim võtta aspiriin üle päeva ning siis ka suurem doos. «Üle päeva võetud 150 milligrammi annab trombide ennetuses sama efekti kui igapäevaselt võetud 75 milligrammi, kuid sealjuures taastuvad ka mingil määral veresoonte seinad. See ei ole kõigile patsientidele hea nõu, sest üle ühe päeva on rohu võtmine kerge ununema.

Kuidas aspiriin südamehaigusi ennetab?

Aspiriin blokeerib ühe aine trombotsüüdides, mis takistab trombide tekkimist ning vähendab seeläbi ajuinsulti ja südameinfarkti haigestumist. «Trombotsüüdid «parandavad» veresoontesse tekkinud kahjustusi ning on kasulikud näiteks haava või vigastuse sulgemiseks. Lupjumine kahjustab veresoont sarnaselt mehhaanilisele vigastusele, kuid seestpoolt ning trombotsüüdid katsuvad neid kahjustusi parandada kokku kleepudes ja veresoone seinale kinnitudes, sulgedes sellega kahjuks südant või peaaju varustava arteri» selgitas südamearst.

Trombi tekkimise risk väheneb, mis ei tähenda aga Viigimaa sõnul seda, et aspiriini võtmine täielikult vere hüübimist takistaks. «Inimene on erakordselt hästi verest tühjaks jooksmise eest kaitstud ning aspiriin mõjutab vaid hüübimise esimest faasi,» seletas Viigimaa.

Aspiriiniresistentsus

Päris suurel hulgal inimestest, umbes 20–25 protsendil inimestest aspiriin ei toimi. Seda saab uurida laboritingimustes patsiendi verest. Aspiriiniresistentsuse testi on võimalik teha Eesti suuremates laboratooriumides. «Üks kindel märguanne, et aspiriin avaldab mõju on kergemini tekkivad sinikad, näiteks enda ära löömisel või igemete veritsus. Küll aga ei tähenda nende märkide puudumine, et aspiriin kindlasti ei toimi,» sõnas Viigimaa.

Tagasi üles