Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul on järjekorrad arstide vastuvõtule meie tervishoiusüsteemi puhul, kus kõik saavad arstiabi võrdselt, paratamatud.
Normet: ravijärjekorrad on ja jäävad
17. detsember 2008, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ravijärjekorrad on ja jäävad, küsimus on selles, kuidas neid defineeritakse, kuidas neist räägitakse,» nentis Normet tänasel sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud tervise ja arstiabi teemalise uuringu tutvustusel.
Haiglad saadavad tema sõnul iga kuu infot ravijärjekordade kohta ja annavad aru järjekordade põhjustest ning kui võrrelda aruandeid patsientide hinnanguga arstiabi kättesaadavuse kohta, siis hindavad inimesed järjekordi tegelikust pikemaks.
Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov märkis, et inimesed arvavad, et arsti juurde peab saama kohe. Haigekassa lähtub aga Danilovi sõnul kriteeriumist, et eriarsti juurde peab patsient pääsema kuni kuu ajaga.
«Järjekorrad ei sõltu ainult sellest, kui palju haigekassal on raha,» nentis Normet. Otseselt rahalistel põhjustel pole tema sõnul alates 2007. aastast järjekordi praktiliselt tekkinud.
Peamisteks järjekordade tekkimise põhjusteks on Normeti sõnul haiglate töökorraldus ja patsientide enda valikud.
Mis puudutab töökorraldust, siis on kõik haiglad tema sõnul vastuvõttude planeerimisel vabad ja peavad vaid täitma haigekassa poolt etteantud normid. Normet selgitas, et vastuvõtuaegade planeerimisel peavad haiglad paratamatult arvestama sellega, et arstid peavad ka puhkama ning jäävad mõnikord haigeks, samuti on spetsialiste puudu.
Patsiendid ise mõjutavad järjekordade pikkust aga sellega, et kõigil on võimalus valida endale meelepärane arst ja konkreetse meediku vastuvõtule ei pruugi saada nii kiiresti nagu soovitakse.
Digiregistratuur lihtsustab aja saamist
Mida on plaanis teha olukorra parandamiseks? Normet rääkis, et üheks oluliseks vahendiks on teha raviasutuste raviressurss läbipaistvaks ja seda tahetakse teha digiregistratuuri abil.
Digiregistratuur võimaldab arsti juurde interneti teel aega broneerida ning meenutab Normeti sõnul lennupiletite broneerimissüsteemi. Praegu seisab selle töölerakendamine tema sõnul paljuski haiglate tahtmise taga.
Digiregistratuur lahendab terviseala asekantsleri kinnitusel selle probleemi, kus registratuuri helistatakse ja keegi ei võta vastu või siis palutakse hoopis teisel päeval tagasi helistada.
«Tsentraalse registratuuri töölesaamine distsiplineerib nii meid kui tervishoiuasutusi,» lisas Normet.
Perearsti vastuvõtt pikemaks
Kevadel alustas haigekassa Normeti sõnul perearstidega läbirääkimisi vastuvõtuaegade pikendamiseks. Kui praegu on perearstid kohustatud igal tööpäeval patsiente vastu võtma vähemalt 4 tundi, siis haigekassa sooviks on pikendada seda aega tunni võrra.
Normeti sõnul on põhjuseks see, et koduvisiitide osakaal on aja jooksul vähenenud, mis ongi normaalne, sest inimeste võimalused arstiga suhelda (telefon, e-mail) ning ka arsti juurde minna on paranenud ning koduvisiit on põhjendatud eelkõige väga raske seisundi puhul.
Kuid selle võrra peaks Normeti sõnul perearst olema jällegi rohkem kättesaadav vastuvõtul. Normet rääkis, et perearstide ettepanek on praegu pikendada vastuvõtuaega õe arvelt, kuid kuna inimene soovib minna konkreetse arsti, mitte õe juurde, ei ole haigekassa sellega nõus ja soovib läbirääkimisi jätkata.