/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2008/12/17/106596t1hbc3f.jpg)
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringust «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2008» selgus, et viimasel registreerimisel ei saanud eriarsti juurde soovitud aega 34 protsenti küsitletutest.
Soovitud ajal ei pääse eriarsti juurde kolmandik inimestest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
66 protsenti elanikest pääses eriarsti vastuvõtule ühe kuu jooksul, kauem pidi ootama 31 protsenti viimase 12 kuu jooksul eriarsti poole pöördunutest.
Mullu olid vastavad näitajad 72 ja 25 protsenti (3 protsenti küsitletutest ei osanud mõlemal aastal vastata), mis tähendab, et järjekorrad on pikenenud.
Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov rääkis tänasel uuringu tutvustusel, et nõudlus arstiabi järele on kasvanud, kuid arstide arv on jäänud samaks, mis teebki arstiabi kättesaadavuse veidi halvemaks.
Lisaks ei olnud Danilovi sõnul sel aastal võimalust teha lisaeelarvet, mida varem on tehtud ligi 100 miljoni krooni ulatuses aastas ning millega on suurendatud ravijuhtude arvu.
Samas lähtub haigekassa Danilovi sõnul kriteeriumist, et eriarsti juurde peab patsient pääsema kuni kuu ajaga.
Mis puudutab juba arstikabineti ukse taga ootamist, siis uuringu järgi pääses 73 protsenti viimase aasta jooksul eriarsti poole pöördunutest kabinetti enne ettenähtud kellaaega või määratud ajal.
Perearsti vastuvõtule pääses soovitud ajal 87 protsenti viimase 12 kuu jooksul perearsti poole pöördunutest. Viimasel registreerimisel ei saanud soovitud aega perearsti juurde 12 protsenti inimestest, peamiseks põhjuseks taas pikad järjekorrad.
34 protsenti perearsti poole pöördunutest pääses vastuvõtule samal päeval. Ühe nädala jooksul pärast registreerumist pääses perearsti vastuvõtule kokku 95 protsenti viimase aasta jooksul perearsti vastuvõtul käinutest.
Arstiabi kättesaadavusega on uuringu järgi pigem rahul või väga rahul 53 protsenti 15-74-aastastest Eesti elanikest. Puudujäägid on arstiabi kättesaadavuses 41 protsendi arvates.
«Oma mõju on ka üldistel langevatel majandusprognoosidel, mis tekitab inimestes pessimismi kogu avaliku sektori suhtes,» kommenteeris haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov inimeste rahulolematust arstiabi kättesaadavusega.