Kuidas aidata lähedast, kes liigtarvitab alkoholi?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Alkoholisõltuvus.

FOTO: luciano de polo / PantherMedia / scanpix

Lähedased näevad kõige paremini, mida alkohol inimesega teeb, ning soovivad armsat inimest aidata. Lisaks väsivad nad ka ise tülidest ja murest tuleviku ees. Sõltlase sõbrad ja perekond soovivad väga, et see olukord juba lõppeks.

Probleemile kaasa aitamine tähendab, et teed asju, mis võivad esmapilgul näida aitamisena, kuid tegelikult aitad oma tegudega sõltuvuse säilimisele kaasa, kirjutab alkoinfo.ee. See tähendab, et sul on lihtsam järele anda teise tujudele, ähvardustele ja manipulatsioonidele ning sind hirmutab mõte, et pead hakkama piire seadma ja ennast kehtestama. Tekib hirm, et sõltlase nõudmisi täitmata jättes võib ta kättemaksuks veelgi ettearvamatumalt käituda.

Paraku on sellistest mõtetest vähe või üldse mitte abi. Selleks, et oma käitumist muuta, peab sõltlane aru saama, et tal on midagi väga olulist kaotada. Kui ta ei seisa silmitsi oma tegude tagajärgedega, siis ei leia ta ka motivatsiooni oma käitumise muutmiseks.

Tegevused, mis sõltlast ei aita

Ülehoolitsemine 

Kui üritad teda igas olukorras päästa, võtad talt võimaluse õppida, kuidas rasketes olukordades toime tulla. Kuna usk endasse kui võimekasse inimesse kujuneb väljakutseid vastu võttes, tuleb meil kalleid inimesi julgustada ennast usaldama, et nad õpiksid raskete olukordadega toime tulema. Kui sõltlase eest pidevalt ülehoolitseda, hakkab ta uskuma, et ta ei olegi võimeline enda eest hoolitsema ning tunneb end küündimatu inimesena, kuigi see pole tõsi.

Vastutuse võtmine tema tegude eest

Sõltlaselt vastutuse ära võtmine tähendab, et enesele märkamatult julgustad teda oma käitumist jätkama. Näiteks võib tal olla komme õhtuti palju juua ning mõnikord ei suuda ta hommikul tööle minna. Kui sina helistad vabandustega tema ülemusele, siis teda päästes lood tegelikult olukorra, mil ta ise oma tegude eest vastutust võtma ei pea.

Varjamine ja valetamine

Enamike sõltlast armastavate inimeste elud on täis saladusi. Teiste hukkamõistu kartes teevad nad kõik selleks, et keegi olukorrast teada ei saaks. Nii on raske aduda, et leidub veel hulk inimesi, kel on samad probleemid ning kellega te teineteist toetada saaksite. Nii käitudes lubad partneril edasi elada pettekujutluses, et kõik on korras ning ta ei pea oma tegudele otsa vaatama ning nende eest vastutama.

Meele järgi olemine ja tülide vältimine

Hea inimese roll, teistele igal juhul meeldimine ning soov mitte kunagi kellegi tundeid riivata tekitavad lõpuks ohvritunde. Nii õpetad partnerile, et sinuga võibki halvasti käituda ja edasi manipuleerida. Iga hinna eest meelepaha, kriitikat või pettumust vältides võib juhtuda, et lähedane kohtlebki sind jalamatina.

Lähedase süüdistamine

Partneri süüdistamine on minek libedale teele. Sageli muudab see inimese trotslikuks ja veelgi vastutulematumaks. Olukord jääb samaks ning viha ja vimm vaid võimenduvad. Väga lihtne on mõelda, et saaksid olla õnnelik juhul, kui teine oma solvava käitumise lõpetab. Kahjuks asetab selline mõtlemine sind ohvrirolli. Suhtes on kaks osapoolt ning kui teine käitub sinuga halvasti, võib olla, et oled ise lubanud sellel juhtuda. Iga muutus algab iseendast.

Enda süüdistamine

Sõltlased on sageli varmad kõiki teisi oma eluraskustes süüdistama. Nad võivad süüdistada elukaaslast, lapsi, ülemust, ilma, ebaõnne, kasvõi katkist kingapaela, et vastutus enda õlgadelt ära veeretada. Näe sellest läbi ja ära võta endale vastutust tema tegude eest.

Kuidas lähedasega rääkida nii, et sellest abi oleks?

Selliseid jutuajamisi on mõistlik pidada siis, kui lähedane on kaine. Kõigepealt näita, et hoolid. Selleks sobib öelda näiteks: «Sa oled mulle väga tähtis ja ma hoolin sinust», «Ma soovin, et sa mind ära kuulaks, ma olen su pärast mures.»

Tarvitamisest rääkides proovi eos maha võtta takistused, mis ei lase inimesel aus olla. Näiteks: «Ma tahan sind mõista ja ära kuulata, mind huvitavad sinu põhjused». Saad julgustada teda tõtt rääkima, öeldes: «Ükskõik, mis need põhjused ka ei oleks ja palju sa joonud ei oleks, mida sa teinud ei oleks – ma ei hakka sind süüdistama ega hukka mõistma». Seda lubadust tuleb ka täita. Võid rääkida ka sellest, mida tunned, kui sulle valetatakse.

Proovi rääkida rahulikult ja rahulikul hääletoonil. Väldi moraalilugemist ja süüdistamist («sa ju lubasid enam mitte nii teha!»). Survestamine tekitab vastupanu ja enesekaitseks võidakse hakata selliseid jutuajamisi vältima või oma tarvitamist varjama.

Mõistlik on selgitada, miks kaaslase joomine on sinu jaoks probleem. Ilma süüdistustesse laskumata proovi kirjeldada olnud olukordi ning väljendada, milliseid tundeid need sinus on tekitanud.

Meenuta talle varasemaid aegu ja seda, milline oli teie elu enne kõike seda. Kui tunned puudust koosveedetud ajast, siis ütle seda talle. Kui lähedane on varem püüdnud vähem tarvitada, siis tuleta meelde, et ta sai sellega hakkama ning et see aeg oli teie mõlema jaoks jaoks parem kui praegune.

Kui lähedane ei taha rääkida, siis anna talle aega oma ebamugavustundest üle saada. Pealekäimine vaid suurendab vastuseisu – tõmbutakse veelgi eemale, leitakse õigustusi, eitatakse probleemi, rünnatakse vastu jne. Need on loomulikud kaitsemehhanismid. Ära ole liiga pettunud, kui kohe järgmistel kordadel jutuajamine ei õnnestu, see võib aega võtta.

Tähtis on see, et väljendad selgelt oma tundeid ja seisukohti. Sa ei vabanda ega õigusta teiste ees tema purjus tegusid või lubamatut käitumist, ei tee tema eest midagi ära, ei võta tema kohustusi ja vastutust enda kanda. Endised sõltlased ütlevad «parim viis alkohoolikut aidata on teda mitte aidata».

Kui tunned, et jaks hakkab lõppema, otsi keegi, kellel on olemas kõrvaltvaataja pilk ja kellega saad murest rääkida. Rääkimine aitab oma tundeid paremini mõista ja mõtteid korrastada. See omakorda aitab sind järgmiste jutuajamiste juures.

Loe sõltlase abistamisest pikemalt alkoinfo.ee-st

Tagasi üles