Tõsised riskid töökohas, mis panevad ohtu viljakuse ja areneva loote

Rase naine. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Paljudes töökohtades leidub keemilisi ja bioloogilisi aineid, mis võivad kahjustada töötajate viljakust. Mõned kemikaalid mõjuvad halvasti rasedusele ning on vägagi ohtlikud lootele.

Selliseid ühendeid nimetatakse reprotoksilisteks aineteks, kirjutab Tööelu portaal. Nende hulka kuuluvad mitmed lahustid, metallid ja pestitsiidid. Kahjude vältimiseks tuleb töökohtadel hinnata ja maandada võimalikke riske, mis on ohuks töötajate viljakusele, rasedusele ning järglastele.

Mõju viljakusele ja rasedusele

Kokkupuutel reprotoksiliste ainetega võivad ilmneda mõjud viljastumisvõimele, näiteks suguhormooni taseme muutus, libiido ja potentsi vähenemine, menstruaaltsükli häired, enneaegne menopaus, esmase menstruaaltsükli hilinemine, munasarjade düsfunktsioon, sperma kvaliteedi halvenemine või vähenenud viljakus.

Raseda kokkupuude kahjulike ainetega võib mõjutada loote arengut nii otseselt kui ka kaudselt. Kokkupuude toksilise ainega võib põhjustada emakasisese kasvu aeglustumist, enneaegset sündi, sünnidefekte, kognitiivse arengu häireid ja muutusi immuunsüsteemis. Halvematel juhtudel võib esineda lapseea vähk, loote surm, sünnijärgne surm. Imetava ema kokkupuude kemikaalidega võib põhjustada rinnapiima saastumist, mis on lapsele ohtlik.

Toksiliste ainete mõju rasedusele ja lootele sõltub kokkupuute ajastusest, kestusest ja annusest. Raseduse katkemine või sünnidefekt on peamised tulemused, kui kokkupuude kahjulike ainetega toimub esimesel trimestril. Kokkupuude raseduse hilisemas faasis võib suurema tõenäosusega põhjustada raseduse lühenemise, vähendada sünnikaalu või mõjutada loote aju arengut. Mürgistusaine väike doos võib tekitada sünnidefekti, suur doos võib põhjustada raseduse katkemise või viljatuse.

Mõnel juhul ei pruugi kokkupuude kahjulike ainetega avaldada mõju kohe, vaid alles aastate pärast. Näiteks võib plii koguneda emaka koes järk-järgult ning vabaneda alles raseduse või imetamise ajal.

Orgaanilised lahustid

Töökohtadel, kus puututakse tihti kokku lahustitega, on suurem raseduse katkemise, sünnidefekti ja väikese sünnikaalu risk. Suuremat raseduse katkemise riski on täheldatud töötajate seas, kes tegutsevad töötlevas tööstuses, keemilises puhastuses, värvitööstuses, jalatsite valmistamises, farmaatsiatööstuses, kõlarite tootmises, pooljuhtide valmistamises ja laboratooriumites.

Peamiselt jõuavad lahused organismi naha kaudu või aurude sissehingamisel. Enamik lahustitest läbib platsentat ja võib jõuda rinnapiima kaudu lapseni. Millist mõju avaldab naise rasedusele mehe kokkupuude lahustitega, ei ole hästi teada, kuid täheldatud on järglaste sünnidefekte.

Viljastumisvõimele kahjulikud lahused on näiteks benseen, süsinikdisulfiid, mõned glükooleetrid ja nende atsetaadid, tetrakloroetüleen ja tolueen. Kuna lahustites on tavaliselt mitu ainet, siis on raskendatud konkreetse aine mõju reproduktiivtervisele väljaselgitamine.

Plii, elavhõbe ja kaadmium

Plii kahjulik mõju inimeste viljastumisvõimele on leidnud kinnitust väga paljudes teadusuuringutes. Kokkupuude pliiga võib kaasa tuua viljakuse ja seemnerakkude kvaliteedi vähenemise ning põhjustada enneaegset sündi, sünnidefekti või isegi loote surma. ELi direktiivi kohaselt on keelatud rasedate ja imetavate naiste kokkupuude plii ja selle derivaatidega, kui kokkupuude võib tervise ohtu seada.

Elavhõbedaga kokkupuude võib naistel põhjustada menstruaaltsükli häireid ja rasestumise viivitust ning suurendada raseduse katkemise riski. Meeste puhul on kokkupuudet elavhõbedaga seostatud vähenenud seemnerakkude koguse ja kvaliteediga.

Kaadmiumi jõudmine organismi võib põhjustada meestel seemnerakkude ja reproduktiivrakkude kvaliteedi vähenemist ning naistel günekoloogilisi haigusi. Kaadmium koguneb platsentasse, mistõttu võib väheneda mikrotoitainete, näiteks tsingi jõudmine looteni.

Pestitsiidid

Uuringud näitavad, et kokkupuude osade pestitsiitidega võib kahjustada reproduktiivtervist. Peamiselt puututakse pestitsiididega kokku põllumajanduses. Neid kasutatakse umbrohu, kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks ning taimekaitsevahendina. Organismi jõuavad need peamiselt läbi naha, kuid ka sissehingatava õhu ja allaneelamise kaudu.

Mõned uuringud on leidnud pestitsiididel seose lapseea leukeemia, raseduse katkemise ning sünnidefektidega. Tulemused on aga vastuolulised. Näiteks Soomes, Taanis ja Hollandis viidi läbi uuring põllumajandustöötajate seas, kellest osa puutus kokku pestitsiididega ja teised mitte. Hollandis leiti, et pestitsiidid võivad põhjustada rasestumise viivitust, Soomes leiti mõningaid tõendeid viljakuse vähenemise kohta, Taanis ei tuvastatud mingit mõju.

Kasvajatevastased ained

Keemiaravi preparaatidega on seostatud menstruaaltsükli häireid, viljakuse vähenemist, raseduse katkemist, enneaegset sünnitust, sünnikaalu vähenemist ning sünnidefekte. Seetõttu on mitmetes riikides rakendatud rasedate suunamist teisele tööle, et nad ei peaks tegelema kasvajatevastaste ravimitega. Keemiaravi preparaatidega võib kokku puutuda näiteks haiglates, farmaatsiaettevõtetes, koduhoolduses ja hooldekodudes.

Tervisekahjude ennetamine

Tööandja ülesanne on kaitsta nii mees- kui naissoost töötajate reproduktiivtervist. Alljärgnevalt on toodud üldised soovitused ennetustegevuseks:

• ohtlike kemikaalide kõrvaldamine või asendamine ohutute alternatiividega;
• töökeskkonna parandamine kollektiivsete kaitsemeetmetega, nagu näiteks heitmeprotsessi piiramine, kohalik tõmbeventilatsioon, üldine ventilatsioon, tööülesannete ja harjumuste muutmine ohutusprotseduuriks;
• isikukaitsevahendite kasutamine;
• raseda töötaja üleviimine teisele tööle;
• anda lapseootel töötajale puhkust kooskõlas riigi õigusaktidega, kui eespool nimetatud võimalused ei ole teostatavad.

Loe riskide ennetamisest pikemalt Tööelu portaalist.