Pevkur: haiglareformi pole unarusse jäetud

Sotsiaalminister Hanno Pevkur. Foto: Mihkel Maripuu

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lükkas ümber riigikontrolli kriitika, nagu oleks sotsiaalminister jätnud haiglareformi unarusse.

«Kui rääkida füüsilistest hoonetest, siis olen ma olnud ja olen ka edaspidi seda meelt, et haiglahooneid (vähemalt haiglavõrgu arengukava mõistes) Eestis vähemaks ei pea jääma,» selgitas sotsiaalminister Postimees.ee’le.

«Küll muutuvad ajas nendes hoonetes pakutavad teenused. Teenuste muutumist on näiteks suunatud ka läbi investeeringute jagamise. Maakonnakeskustes asuvad üldhaiglad said peamiselt hooldusravi vahendeid ja piirkonnakeskustes asuvad kesk- ning piirkondlikud haiglad aktiivravikorpuste väljaehitamise vahendeid,» rääkis minister.

«Vaadakem tõele näkku – Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu haigla ja Ida-Viru Keskhaigla on ehitanud valmis (või hetkel ehitamas) peamiselt kõrgema etapi aktiivravi vajadusi ja maakondlikud üldhaiglad hooldusravi täiendavat vajadust,» tõdes Pevkur.

«Kui rääkida veel haiglavõrgust, siis toimub ka loomulik protsess, kus haiglad ise muudavad oma pakutavaid teenuseid. Nii on näiteks Rapla haigla kvaliteedile viidates teinud otsuse lõpetada sünnituste vastuvõtt haiglas ja Lõuna-Eesti haigla (Võrus) on löönud koostööks käed Tartu Ülikooli kliinikumiga,» kirjeldas Hanno Pevkur haiglavõrgus toimuvaid arenguid.

Minister lubas, et lähiajal on tal plaanis kohtumine kõigi haiglajuhtidega, et arutada edasisi võimalusi patsientide paremaks ning kvaliteetsemaks teenindamiseks.

«Midagi ei ole unarusse jäetud. Tervishoiupoliitilisi otsuseid ei saa aga langetada lihtsalt kabinetivaikuses ja jõuga. On hulk erinevaid asjaolusid, mida tuleb arvestada,» sõnas Pevkur.

«Näiteks võiks ju öelda, et puht majanduslikult on Hiiumaa haiglale kompuutertomograafi soetamine hullus. Arvestades aga asjaolu, et tänaste tehnoloogiliste võimaluste juures on tomograafi pilti reaalajas võimalik hinnata suvalisest tippkeskusest, samuti transpordi eripära ning tomograafülesvõtete hulka Hiiumaal, võime nentida, et tomograafi soetamine Hiiumaale, arvestades inimeste teenindamise kiirust, võib päästa aastas mitmed inimelud,» tõdes Pevkur.

«Ehk tuimade majanduslike numbrite ja kalkulatsioonide taga tuleb näha ka muid aspekte, mis peavad tagama parima võimaliku haiglavõrgu parima võimaliku teenuste taseme ning kvaliteediga,» resümeeris ta.

«Ma ei kritiseeri riigikontrolli, vaid pigem tänan nende tähelepanekuid, mida on kindlasti võimalik kasutada edaspidi ühe või teise haiglavõrgu otsuse langetamiseks,» lisas Pevkur.

Sotsiaalministeerium on Pevkuri kinnitusel alati valmis andma riigikontrollile täiendavaid selgitusi ja tegema koostööd selle nimel, et inimesed saaksid parimat arstiabi ning ka riigi rahalised ressursid oleksid sealjuures mõistlikult kasutatud.

Riigikontroll meenutas oma neljapäeval avaldatud aruandes, et 2010. aastal avalikustatud Eesti haiglavõrgu jätkusuutlikkust käsitlenud audit näitas üheselt, et senise haiglavõrgu säilitamiseks ei ole piisavalt ei patsiente, arste ega raha hoonetesse või seadmetesse investeerimiseks.

Riigikontroll nentis, et kuigi minister Pevkur tõdes juba toona, et haiglavõrk ei ole nii inimressursi kui ka raha kasutamisel optimaalne ega kestlik, ei ole sotsiaalminister pärast auditi valmimist olulisi samme haiglavõrgu reformimiseks astunud.

Ministeeriumis valmis küll haiglavõrgu optimeerimise kontseptsioon, kuid töö selle ellurakendamiseks on riigikontrolli hinnangul pidurdunud. 2011. aasta kevadel kinnitatud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011–2015 ei ole haiglavõrgu reformi mainitud enam sõnagagi.

Haiglate kestlikkuse tagamiseks on programmis ainsa tegevusena kavandatud maakonnahaiglatesse siirduvatele residentuuri lõpetanud noortele arstidele 15 000 euro suuruse nn stardiraha maksmine. Riigikontrolli arvates jääb sellest meetmest haiglavõrgu jätkusuutlikkuse tagamiseks üksi väheseks.