/nginx/o/2018/07/30/11120576t1he1d9.jpg)
Kuigi veenilaiendid on sage krooniline ja healoomuline haigus, ei muutu need inimesele oluliseks enne, kui ta märkab reaalset muutust oma kehal.
5 asja, mida peaksid teadma nahasisestest veenilaienditest
30. juuli 2018, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nahasisesed kapillaarsed laiendid ehk «katkised kapillaarid» on veenilaiendite hulgas kõige sagedasem nähtus. Peamiselt tekivad nad jalgadele ning neid esineb 88 protsendil naistest ning 79 protsendil meestest.
Nahasisestest veenilaienditest teeb ülevaate veresoontekirurg dr Veronika Palmiste.
1. Mis on nahasisesed veenilaiendid?
Õige termin on teleangiektaasia ning tegemist on nahasiseste veenide laienemisega. Sõltuvalt suurusest võib veenilaiendite värvus varieeruda - väiksemad on punased, suuremad sinakas-rohelised. Vastupidiselt levinud arvamusele võivad veenilaiendid tekkida ka noortel. Kindlasti on täheldatav tendents, et vanusega läheb haiguse ulatus ainult laiemaks.
2. Kas nahasisesed veenilaiendid on seotud ulatuslikuma veenilaiendite haigusega?
Kuigi haigus algab sageli väikese võrgustikuna jalal, mis alguses väga ei häiri, võib aja möödudes siiski haiguse ulatus muutuda. Nii laienevad nahaaluses koes olevad veenid, mis on omavahel seotud. Seetõttu on oluline meeles pidada, et ilma korraliku täpsustava uuringuta, isegi süütut pindmist võrgustikku puutuma ei peaks.
3. Miks nahasisesed veenilaiendid tekivad?
Kõige olulisem mõjutaja on geneetiline eelsoodumus. Mida rohkem on perekonnas teada erinevate veenilaiendite vorme, seda tõenäolisem on, et konkreetsel inimesel elu jooksul veenilaiendid välja kujunevad.
Teine põhjus võib olla varasem vigastus ja eelkõige nahatrauma (purustus). Sellisel juhul ei saa märkimata jätta, et korralik varasema anameesi võtmine ning täpsustav uuring on üliolulised, valimaks inimese jaoks parimat taktikat veenilaiendi korrigeerimiseks.
4. Kas elustiil mõjutab nahasiseste veenilaiendite teket?
Pidevalt küsitakse, kas veenilaienditega patsient võib kanda kõrgeid kontsi ja istuda jalg üle põlve. Tegelikult ei ole sellist tõestust keegi maailmas suutnud välja tuua. Samas on kindlasti oma mõju veenilaiendite kui haiguse arengul väheliikuval elustiilil ning ülekaalul. Need kindlasti soodustavad veenilaiendite teket. Lisaks on probleem pikemaajaline istumine. Veenivere tagasijõudmiseks südamesse on väga oluline, et meie sääre- ja reielihased töötaksid ja aitaksid verd edasi pumbata.
5. Kas veenilaiendite vastu aitavad kreemid ning tabletid?
Kuigi apteegis ja postimüügis pakutakse palju erinevaid preparaate, pole neist ükski suutnud tõestada oma toimet veenilaiendite eemaldamises pikemaajalisel kasutamisel. Soovi korral võib loomulikult kasutada kosmeetilisi vahendeid (peitekreemi), et veenilaiendid ei oleks nii silmapaistvad.
Jalal asuvate nahasiseste veenilaiendite korral on korrigeerimise valikmeetod eelkõige skleroteraapia. Seda võib korrigeerida teiste meetoditega, sõltuvalt haiguse ulatusest ja täpsustava uuringu andmetest. Ükskõik milliste veenilaiendite korrigeerimine erinevate meetoditega algab arsti konsultatsioonist.