Toitumisteadlane teeb ülevaate: kas mikrolaineahju kiirgust tasub karta?

Mikrolaineahi on paljude ustav abiline. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Mikrolaineahjule on esitatud mitmeid süüdistusi, näiteks et see levitab radioaktiivset kiirgust. Kõige kummalisemaks süüdistuseks on see, et seade muudab inimese laisaks, kuna toiduvalmistamine on sellega liiga lihtne, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert.

1945. aastal avastas Ameerika insener täiesti juhuslikult laboris radarseadmega töötades, et sellest väljuvad mikrolained sulatasid tema taskus oleva šokolaadi. Samal aastal patenteeriti esimene mikrolaineahi. Esimesed ahjud olid külmkapi suurused ja maksid palju. Kulus aastakümneid, enne kui ahjud saavutasid tänapäevased mõõtmed.

Kuidas toit mikrolaineahjus soojeneb?

Mikrolaineahjus kasutatakse toidu soojendamiseks mikrolaineid. Seal asuv transformaator muudab tavalise 220-voldise pinge kõrgepingeks. Seejärel suunatakse vool magnetronile, mis tekitab mikrolaineid. Mikrolainete tõttu põrkuvad toiduaine molekulid üksteise vastu ja toit soojeneb.

Ahjuuks on tavaliselt klaasist või plastist, kuid lisaks on ta varustatud elektrit juhtiva augustatud metallplaadiga, milles olevad augud mikrolaineid läbi ei lase. Teadlased on üksmeelel selles, et kui ahjust pääsebki välja väike kogus kiirgust, ei põhjusta see tervisehäireid. Vaatamata sellele ei soovitata vaadata väga lähedal ahju uksele, kuidas toit valmib.

Missuguseid nõusid mikrolaineahjus kasutada?

Et mikrolained jõuaksid toidu sisse, peab toidunõu mikrolaineid läbi laskma. Mikrolained läbivad portselani, klaasi, pappi, plasti, kuid mitte metalli. Seetõttu metallist nõud ja kuld- või hõbekaunistusega nõud mikrolaineahju ei sobi. Meenub aastatetagune juhtum, kus ema pani mikrolaineahju soojenema kruusi piimaga, mille põhjas oli metallist raskus, et kruus ümber ei läheks. See lõppes ahju plahvatamisega.

2011. aastal ilmus ajakirjas Environmental Health Perspectives artikkel, kus uuriti plastikpakendite ja isegi lutipudelite sobivust mikrolaineahjus kasutamiseks. Selgus, et enamik plastpakendeid - isegi kui need kandsid märget «mikrolaineahjus kasutamiseks» -, võivad eritada kahjulikke kemikaale, mistõttu nende kasutamist peaks vältima. See lükkab ümber USA toidu- ja ravimiameti mõni aasta varem tehtud uurimuse, mis kinnitas, et kõik mikrolaineahjus kasutamiseks sobivad plastpakendid on ohutud.

Vitamiinide kadu

Palju on avaldatud arvamusi selle kohta, kas vitamiinide kadu on suurem mikrolaineahjus või tavalisel toidu keetmisel. Kõige suuremad on veeslahustuvate B-rühma vitamiinide ja C-vitamiini kaod, mis on ka kõige termolabiilsemad.

Harvardi teadlased avaldasid 2015. aastal arvamust, et mikrolaineahjus valmib toit kiiremini ja vitamiinide kaod on väiksemad, mistõttu on seal valminud toit tervislikum. Kui aga keedate köögivilju potis, kasutage toiduks ka keeduvett, sest selles on vitamiinid säilinud.

Mikrolaineahju ohutus

Võib öelda, et tänapäevaste teadmiste põhjal on töökorras mikrolaineahi ja selles valmistatud toit ohutu. Tähtis on aga toidunõu valik - eelistada tuleb klaasist ja portselanist nõusid. Siiski ei ole soovitav toidu valmimist jälgida ahjuukse lähedal, parem on minna teise ruumi, et mitte kokku puutuda võimaliku väikse koguse kiirgusega.

Tavalistes pottides, pannidel ja ahjus toiduvalmistamine ei kao mikrolaineahju populaarsuse tõttu kuhugi. Potte-panne kasutades on mugavam katsetada uusi retsepte ning saada meeldivaid maitseelamusi. Mikrolaineahju kasutatakse meil enamasti valmistoidu soojendamiseks ja külmutatud toidu sulatamiseks.